Jaapani majanduslangus

Ehkki analüütikute prognoosid olid pessimistlikud, ei oodatud nii suurt langust, kui eelmisel nädalal avaldatud majandusnäitajatest ilmsiks tuli. Aasta arvestuses ulatus langus 11,2 protsendini.

Languse peamine põhjus oli aprilli alguses 3 protsendilt 5 protsendile tõstetud käibemaks, mis tarbijanõudlust oluliselt vähendas. Samas kui aasta esimeses kvartalis andis eratarbimise suurenemine SKT 1,4protsendilise kasvu, tõi tarbimise vähenemine teises kvartalis kaasa SKT rohkem kui neljaprotsendilise languse.

Suurimaks kasvumootoriks II kvartalis oli väliskaubandus, mis toetas SKTd ühe protsendiga.

Viimane ei tõota head USA ja Jaapani omavahelistele suhetele. Jaapani jeen on dollari suhtes tunduvalt nõrgenenud ning korduvalt olulisi vaidlusi põhjustanud USA kaubandusdefitsiit Jaapaniga kasvab rekordilise kiirusega.

USA leiab, et Jaapani turule pääs on liialt piiratud hoolimata selle majanduse ajutisest nõrkusest. USA on vastu sellele, et Jaapan asetab põhirõhu oma majandusele hoo sissesaamiseks välisriikidele ning nõuab Jaapanilt sisenõudluse stimuleerimist.

Jaapani kaubandusbilansi ülejääk on võrreldes mullusega kasvanud 63 protsenti, ulatudes 906 miljardi jeenini (7,6 miljardit dollarit).

Jaapani märtsis lõppevaks majandusaastaks on ennustatud 1,6protsendilist kasvu mulluse 3,6 protsendi asemel. Ka seda näitajat ei peeta enam tõenäoliseks.

Jaapani peaminister Ryutaro Hashimoto vahetas läinud nädalal välja peaaegu kogu valitsuse, jättes eelmisest kabinetist ametisse vaid kolm ministrit. Valitsusevahetus lähtus aga rohkem parteipoliitilistest kaalutlustest kui vajadusest leida majanduskriisile lahendust. Madalad intressid, aastaid kestnud ekspansiivne poliitika ja Aasia riike tabanud finantskriis jätavad valitsusele vähe manööverdamisruumi.

IMFi Hongkongis toimuva aastakoosoleku üheks arutlusteemaks võib saada jeeni devalveerimine. FT-DN