Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eraettevõtja rajab Võrusse kaupade jaotuskeskuse
Ando Hagel on ASi Võru Juust nõukogu esimees. «Eesmärk on anda kaupadele Võrus lisaväärtus, pakendada ja varustada ida suunas saadetav kaup siin näiteks venekeelsete kirjadega,» selgitas Hagel.
Hageli sõnul teevad kaupade jaotuskeskuse loomise taga olevad isikud tihedat koostööd Taani Padeborgi jaotuskeskusega, mille tulemusena peaks 15. oktoobriks valmima Võru jaotuskeskuse äriplaan. Äriplaan on kavas esitada ka Eesti valitsuse transiidikomisjonile.
Kaupade jaotuskeskus Võrus luuakse eraettevõttena ja selle osanikuks tahavad saada ka taanlased.
Ando Hagel kavatseb ehitada Luhamaa piiripunkti lähedale tollivaba lao. «Otsime praegu Venemaalt operaatorfirmat, kellega hakata tegema koostööd,» ütles ta.
Loodud on AS Võru Tolliladu, mis tegeleb juba mitmendat kuud toidukaupade hoiustamisega ja Venemaale saatmisega.
«Talvel leidis valitsuse transiidikomisjon, et Kagu-Eesti suund on transiitkaubanduses sama oluline kui Via Baltica ja Narva,» ütles Võru maavalitsuse arenguosakonna spetsialist Andrei Valentinov. Võru esindab Eestit rahvusvahelises viie riigi koostööprojektis Baltnet, mida toetab ka EL.
«Detsembris saab see projekt läbi, aga valitsus pole seni suutnud ära maksta 100 000 krooni, kuigi on lubanud,» lisas Baltneti Eesti koordinaator Valentinov.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Meelis Pihel ütles, et valitsus on leidnud vahendeid Baltneti projektis osalemiseks. «Kagu-Eesti teedevõrk ja olemasolev infrastruktuur suudab olemasolevaid kaubavooge teenindada ja ministeerium pole sealse transiitkaubanduse suhtes ükskõikne,» väitis Pihel.
Samas kinnitas Pihel, et Eesti idakaubanduse prioriteediks jääb Narva, kuna sealtkaudu liigub Venemaale suurem osa mööda maanteid veetavast kaubast.
Andrei Valentinovi sõnul läbis Luhamaa piiripunkti aasta tagasi keskmiselt 180 veoautot kuus, tänavu juulis juba 2860 veokit kuus. Murati ja Koidula piiripunkte läbib samuti järjest rohkem transiitveokeid. «Võib öelda, et me ei jää veokite arvult Narva piiripunktile enam sugugi alla,» väitis Valentinov.
Võru maavalitsuse arenguosakonna töötaja sõnul aitaks jaotuskeskuse loomine Võrusse koormata ka Venemaalt tühjalt tagasi tulevaid sõidukeid.
Luhamaa tollipunkt ehitatakse välja järgmise aasta lõpuks. Piiripunkti maksimaalne läbilaskevõime on kuni 2000 veokit päevas. Koidula piiripunkti läbilaskevõimeks kavandatakse 500 ja Murati piiripunktis 100 veokit päevas. Sellise transiidivooni jõutakse alles pärast topelttollide kaotamist Venemaaga.