Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eraettevõtja rajab Võrusse kaupade jaotuskeskuse

    Ando Hagel on ASi Võru Juust nõukogu esimees. «Eesmärk on anda kaupadele Võrus lisaväärtus, pakendada ja varustada ida suunas saadetav kaup siin näiteks venekeelsete kirjadega,» selgitas Hagel.
    Hageli sõnul teevad kaupade jaotuskeskuse loomise taga olevad isikud tihedat koostööd Taani Padeborgi jaotuskeskusega, mille tulemusena peaks 15. oktoobriks valmima Võru jaotuskeskuse äriplaan. Äriplaan on kavas esitada ka Eesti valitsuse transiidikomisjonile.
    Kaupade jaotuskeskus Võrus luuakse eraettevõttena ja selle osanikuks tahavad saada ka taanlased.
    Ando Hagel kavatseb ehitada Luhamaa piiripunkti lähedale tollivaba lao. «Otsime praegu Venemaalt operaatorfirmat, kellega hakata tegema koostööd,» ütles ta.
    Loodud on AS Võru Tolliladu, mis tegeleb juba mitmendat kuud toidukaupade hoiustamisega ja Venemaale saatmisega.
    «Talvel leidis valitsuse transiidikomisjon, et Kagu-Eesti suund on transiitkaubanduses sama oluline kui Via Baltica ja Narva,» ütles Võru maavalitsuse arenguosakonna spetsialist Andrei Valentinov. Võru esindab Eestit rahvusvahelises viie riigi koostööprojektis Baltnet, mida toetab ka EL.
    «Detsembris saab see projekt läbi, aga valitsus pole seni suutnud ära maksta 100 000 krooni, kuigi on lubanud,» lisas Baltneti Eesti koordinaator Valentinov.
    Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Meelis Pihel ütles, et valitsus on leidnud vahendeid Baltneti projektis osalemiseks. «Kagu-Eesti teedevõrk ja olemasolev infrastruktuur suudab olemasolevaid kaubavooge teenindada ja ministeerium pole sealse transiitkaubanduse suhtes ükskõikne,» väitis Pihel.
    Samas kinnitas Pihel, et Eesti idakaubanduse prioriteediks jääb Narva, kuna sealtkaudu liigub Venemaale suurem osa mööda maanteid veetavast kaubast.
    Andrei Valentinovi sõnul läbis Luhamaa piiripunkti aasta tagasi keskmiselt 180 veoautot kuus, tänavu juulis juba 2860 veokit kuus. Murati ja Koidula piiripunkte läbib samuti järjest rohkem transiitveokeid. «Võib öelda, et me ei jää veokite arvult Narva piiripunktile enam sugugi alla,» väitis Valentinov.
    Võru maavalitsuse arenguosakonna töötaja sõnul aitaks jaotuskeskuse loomine Võrusse koormata ka Venemaalt tühjalt tagasi tulevaid sõidukeid.
    Luhamaa tollipunkt ehitatakse välja järgmise aasta lõpuks. Piiripunkti maksimaalne läbilaskevõime on kuni 2000 veokit päevas. Koidula piiripunkti läbilaskevõimeks kavandatakse 500 ja Murati piiripunktis 100 veokit päevas. Sellise transiidivooni jõutakse alles pärast topelttollide kaotamist Venemaaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.