Maksureformi otsuse saab edaspidi kõige varem teha pärast 1998. a sügisel peetavaid parlamendivalimisi ja ka siis ei ole kindel, et see saab alata 1999. a algul.

Saksa kristlikust demokraadist rahandusminister Theo Waigel on Saksa maksusüsteemi muutmise kallal juba kaua aega tööd teinud. Et parandada Saksa majanduse konkurentsivõimet, soovitab ta ettevõtte- ja tulumaksukoormust vähendada kuni 30 miljardi Saksa marga ehk 240 miljardi Eesti krooni võrra.

Kuid maksureform on kohanud vastuseisu. Ühelt poolt on valitsuskoalitsiooni kuuluvad liberaalid nõudnud, et kaotada tuleks ka 7,5% suurune nn solidaarsusmaks, millega toetatakse Ida-Saksamaa taasülesehitamist. Teiseks on opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid blokeerinud parlamendis nende reformiparagrahvide vastuvõtu, millega tahetakse vähendada liidumaade ja maakondade maksutulusid.

Kuni viimase hetkeni püüdis parlamendi vahenduskomisjon leida poolte kompromissi nn minireformi suhtes, kuid ka see katse lõppes ebaõnnestumisega.

Maksureformi läbikukkumine Saksamaal on ränk hoop riigi rahvusvahelisele mainele ning ohustab nii sise- kui välismaiseid investeeringuid, märgivad majandusanalüütikud.

Analüütikud ütlesid, et eelolev ühinemine plaanitava Euroopa majandus- ja rahaliiduga tähendab sisuliselt seda, et Saksa ettevõtted hakkavad otsima soodsamaid investeerimisvõimalusi mujalt Euroopast ning lahkuvad kõrgete maksudega Saksa majanduskeskkonnast.

«Maksureformi läbikukkumine on halb majandusele üldiselt ja Saksamaa mainele. Mujal maailmas on suund maksude alandamisele, kuid mitte siin. Meil ei tule struktuurireformi, mis aitaks vähendada tööpuudust,» ütles Bank Julius Baeri peaanalüütik Gerhard Grebe.

Viimastel aastatel on Saksa firmad avanud esindused Luksemburgis, Dublinis ja teistes kohtades, et pääseda kõrgetest Saksa maksudest. DI-REUTER-BNS-ÄP