Kas tervishoid kallineb?

Sõltub sellest, mismoodi arstid tööle hakkavad.

Arvan, et meie keskuse puhul ta ei tooks endaga kaasa tervishoiu kallinemist. Praegu on ju polikliinikutes ruumid olemas, on ka aparatuur. Palju sõltub ka sellest, mismoodi ette nähakse üleval pool, kuidas tuleb tööle hakata. On suur küsimärk, kes, mida ja kuidas peab tegema hakkama. Ja mis täpselt on pearaha sees.

Eraarstid kasseerivad praegu niikuinii patsientidelt raha. Esialgne variant, mis mulle öeldi, on, et täielikult eraarstidelt raha maha ei võeta. Et midagi kantakse, aga see pole täis pearaha.

Küsimus on ka selles, et kui meie oleme alustanud tööd ainult haigete inimestega, siis selle pearahaga ei ole võimalik välja tulla. Kui antakse sulle mingi polikliinikupiirkond, on seal suur osa inimesi, kes on tegelikult terved.

Nende arvel tuleb ka haigete jaoks raha. See on meie jaoks suur probleem.

Reform tervishoiu kalli-nemist kaasa ei too, sest raha, mida saab haigekassa kasutada kindlustatutele raviteenuste tagamiseks, on piiratud ravikindlustuse eelarve raviteenuste alalõiguga. Pikemas perspektiivis, kui perearstisüsteem käivitub nii nagu ootame, et arstid, kelle poole inimesed esimesena pöörduvad, ehk perearstid osutavad osa raviteenuseid, mida praegu teevad spetsialistid kas polikliinikutes või haiglates, võime prognoosida kulutuste ümberjaotust.

Proportsionaalselt võime hakata 5--10 aasta pärast kulutama ambulatoorsele arstiabile rohkem kui täna ning vastavalt statsionaarsele ehk haiglaravile vähem.

Perearstisüsteemi tuleb vaadata kui investeeringut sellesse, et inimene saaks esimeselt arstilt võimalikult palju hea kvaliteediga arstiabi. Seega investeeringud, mida me teeme perearsti, tulevad tagasi väiksemate vajadustega haiglaravile.