Riik laiendab eksporditoetust

Praegu on riigikogus lugemisel ekspordi krediteerimise sihtasutuse seadus, mille jõustumisel hakkab riik andma eksportivatele ettevõtetele pikaajalisi laenugarantiisid.

Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et senine ekspordi krediteerimise fond kujundatakse ümber sihtasutuseks, mis hakkab peale laenude andma ettevõtetele laenude saamiseks riigi garantiisid. Järgmise aasta eelarvest kulub selle plaani teostamiseks 14,9 miljonit krooni. Euroopa Liidu abiprogramm Phare toetab uue sihtasutuse käimalükkamist 9 miljoni krooniga, millest 785 000 krooni saab Phare poolt valitud välisekspert.

Ratso ütles, et plaanis on luua ka kodumaine regionaalne Eesti tehnoloogia arenduskeskus. See asutus peaks ettevõtjatel aitama tõhustada toodete arendamist.

Samas märkis Ratso, et majandusministeeriumil pole kavas tegeleda ettevõtete maksukoormuse alandamise kui ühe peamise konkurentsivõimet soodustava teguriga. Ratso ütles, et ettevõtete maksukoormuse alandamisega majandusministeerium tegeleda ei saa, sest riigieelarve paneb kokku rahandusministeerium.

Samaaegselt riigipoolse ekspordi toetuse arendamisega tegelevad sellega aktiivselt ka eraettevõtlusel põhinevad eksportnõukogu ja Eesti kaubandus-tööstuskoda.

Audiitorfirma Price Waterhouse konsultant, endine peaministri majandusnõunik Hardo Pajula ütles, et ekspordi toetamiseks riiklike struktuuride loomine pole põhjendatud ja ettevõtjatele reaalset kasu ei too. Ta ütles, et tegemist on uute bürokraatlike moodustistega, mis tegutsevad iseenda huvides. «Luuakse uusi töökohti, mille kaudu saab välismaal sõitmas käia. Ja see on asjaomastele meele järgi,» kommenteeris ministeeriumi kava Pajula.

«Kõige paremini saaks majandusministeerium ettevõtete konkurentsivõimet parandada, kui sealne seltskond koos põllumajandusministeeriumiga lahti lasta,» märkis Pajula. Tema väitel saab riik ettevõtete konkurentsivõime parandamisele kaasa aidata haridussüsteemi kaudu.

Pajula ütles, et ettevõtete konkurentsivõimet parandavad ka stabiilne maksusüsteem ja avaliku sektori kulutuste kokkuhoid.

Ratso väitel vajavad Eesti ettevõtted ekspordiabi hoolimata paljudest vastuargumentidest. Samas tõestasid maailmapanga eksperdid Donald Keesing ja Andrew Singer juba viis aastat tagasi konkreetsete näidete varal, et riikliku ekspordiabi kasutegur on negatiivne.

Ratso ütles, et majandusministeeriumi laiali saata ei saa, sest ministeeriumil on oluline roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Samuti viib ministeerium läbi üritusi, mida ettevõtjad pole võimelised finantseerima, leidis Ratso.