• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik laiendab eksporditoetust

    Praegu on riigikogus lugemisel ekspordi krediteerimise sihtasutuse seadus, mille jõustumisel hakkab riik andma eksportivatele ettevõtetele pikaajalisi laenugarantiisid.
    Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et senine ekspordi krediteerimise fond kujundatakse ümber sihtasutuseks, mis hakkab peale laenude andma ettevõtetele laenude saamiseks riigi garantiisid. Järgmise aasta eelarvest kulub selle plaani teostamiseks 14,9 miljonit krooni. Euroopa Liidu abiprogramm Phare toetab uue sihtasutuse käimalükkamist 9 miljoni krooniga, millest 785 000 krooni saab Phare poolt valitud välisekspert.
    Ratso ütles, et plaanis on luua ka kodumaine regionaalne Eesti tehnoloogia arenduskeskus. See asutus peaks ettevõtjatel aitama tõhustada toodete arendamist.
    Samas märkis Ratso, et majandusministeeriumil pole kavas tegeleda ettevõtete maksukoormuse alandamise kui ühe peamise konkurentsivõimet soodustava teguriga. Ratso ütles, et ettevõtete maksukoormuse alandamisega majandusministeerium tegeleda ei saa, sest riigieelarve paneb kokku rahandusministeerium.
    Samaaegselt riigipoolse ekspordi toetuse arendamisega tegelevad sellega aktiivselt ka eraettevõtlusel põhinevad eksportnõukogu ja Eesti kaubandus-tööstuskoda.
    Audiitorfirma Price Waterhouse konsultant, endine peaministri majandusnõunik Hardo Pajula ütles, et ekspordi toetamiseks riiklike struktuuride loomine pole põhjendatud ja ettevõtjatele reaalset kasu ei too. Ta ütles, et tegemist on uute bürokraatlike moodustistega, mis tegutsevad iseenda huvides. «Luuakse uusi töökohti, mille kaudu saab välismaal sõitmas käia. Ja see on asjaomastele meele järgi,» kommenteeris ministeeriumi kava Pajula.
    «Kõige paremini saaks majandusministeerium ettevõtete konkurentsivõimet parandada, kui sealne seltskond koos põllumajandusministeeriumiga lahti lasta,» märkis Pajula. Tema väitel saab riik ettevõtete konkurentsivõime parandamisele kaasa aidata haridussüsteemi kaudu.
    Pajula ütles, et ettevõtete konkurentsivõimet parandavad ka stabiilne maksusüsteem ja avaliku sektori kulutuste kokkuhoid.
    Ratso väitel vajavad Eesti ettevõtted ekspordiabi hoolimata paljudest vastuargumentidest. Samas tõestasid maailmapanga eksperdid Donald Keesing ja Andrew Singer juba viis aastat tagasi konkreetsete näidete varal, et riikliku ekspordiabi kasutegur on negatiivne.
    Ratso ütles, et majandusministeeriumi laiali saata ei saa, sest ministeeriumil on oluline roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Samuti viib ministeerium läbi üritusi, mida ettevõtjad pole võimelised finantseerima, leidis Ratso.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.