Amokijooks Venemaale algas

Mitmetele Eesti pankuritele tuli üllatusena, et Hoiupank omandab Moskvas kääbuspanga, mis on 7 miljoni krooni suuruse omakapitali ja 50 miljoni kroonise varade mahuga kaks korda väiksem kui pisemad pangad Eestis. Samas on Hoiupank esimene välispank, kes ostab Venemaa kommertspangas 100protsendilise osaluse.

Tundmatuks jääda sooviv Eesti tipp-pankur peab Hoiupanga otsust vastuseks Ühispanga teatele asutada tuleva aasta kevadel Venemaa Ühispank filiaalidega Peterburis ja Moskvas. Vahe on vaid selles, et Ühispank kavatseb kohe investeerida 160 miljonit krooni, Hoiupank piirdub aasta jooksul ligi 40miljonilise investeeringuga.

Samas võib Hoiupanga otsust pidada suureks edasiminekuks, sest pank täitis kevadel antud lubaduse. Mitmed Hoiupanga senised avalikud lubadused, näiteks Leetu laienemine, on seni jäänud täitmata. Litsentsid saadi panka ostes 20 korda odavamalt

Hoiupanga juhatuse aseesimees Priit Haller möönab, et suurus pole Hoiupangale tegelikult oluline, vaid see, et FABA Pangal on olemas kõik vajalikud litsentsid pangandustegevuseks Venemaal.

Halleri sõnul on panga ostuhind 7,17 miljonit krooni tühine võrreldes 10 miljoni eküü ehk 156 miljoni krooniga, mis Vene seaduste järgi on vajalik uue väliskapitalil põhineva panga asutamiseks.

Miks ei kasutanud Hoiupank FABA ülevõtmisel aktsiate vahetust? Hoiupanga juhatuse liige Aare Kilp nendib, et Hoiupank kopeerib küll kõiges Hansapanka, ent mitte seda. Tema sõnul on aktsiate emiteerimine pikk protseduur ja Hoiupangale oli kasulikum Moskva pank kohe üles osta.

Eesti pankadest on kõige suurema Vene turu kogemusega Forekspank, mis teenindab kliente nii Peterburis kui Moskvas. Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk tunnistab, et Venemaa on nii suur turg, et seal jätkub kõigile Eesti pankadele tegutsemisruumi.

«Ka Forekspank tegeleb säärase asja ettevalmistamisega,» kommenteerib Lukk Hoiupanga ostu. Rohkem ei nõustu ta Forekspanga plaane avalikustama.

Sarnaselt Forekspangaga on idas positsioone tugevdamas Hansapank ja Tallinna Pank. Hansapank muutis augustis Hansapank-Latvija Moskva esinduse kogu Hansapanga grupi esinduseks.

Hansapanga välisesinduste direktor Peeter Torimi sõnutsi ongi panga itta liikumise loogiline areng läbi esinduse, mille kaudu pank end uuel turul tutvustab.

Tallinna Pank kasutab Venemaa-suunalise tegevuse arendamiseks Läti Saulese panga Moskva esindust. Erinevalt Ühis-, Hoiu- ja Forekspangast pole Venemaal panga asutamine Hansa- ja Tallinna Pangal lähema aja eesmärk.

Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis möönab, et nende jaoks on Venemaal panga asutamine liiga kulukas.

Kui Luki arvamuse kohaselt tegi Hoiupank igati loogilise ja mõistliku sammu, siis Venemaa Ühispanga tulevane juhatuse esimees Andrei Haponen sellega ei nõustu. Ta leiab, et kui ühe Vene panga omanikud panga aktsiakapitali nominaalväärtusega maha müüvad, ei saa seal midagi head olla. Haponeni teada Venemaal tavaliselt keegi niisama lihtsalt midagi head ei müü.

Tõenäoliselt Venemaa keskpank FABA-taolise pisipangaga ei lepi, nendib Haponen.

Aare Kilbi sõnul on panga ostmise üheks olulisemaks põhjuseks klientide teenindamine Venemaal. Nii saavad kliendid Moskvas edaspidi arveldada läbi Hoiupanga tütarpanga.

Andrei Haponeni sõnul on Venemaa väikestel pankadel sellised kliendid, kes vajavad personaalset teenust. Neile on tähtis, et neid pangas nime- ja nägupidi teatakse.

Haponeni sõnul on Eesti pankade arengu?anss Venemaal kliendikeskse tegevuse arendamine.

«Praegu ei pööra sealsed pangad klientidele tähelepanu, sest nad teenivad enamiku oma tuludest väärtpaberiturult,» leiab Haponen.

Kilp möönab, et lähemal ajal pole plaanis FABA (Federalnõi Aktsionernõi Bank) nime muuta ega seniseid töötajaid vallandada.

FABA kaudu avaneb Hoiupangale juurdepääs Vene väärtpaberiturule, millele paljud majanduseksperdid on ennustanud ülisuurt kasvupotentsiaali. Lühiajalises perspektiivis on atraktiivsed ka Venemaa intressid, mis ulatuvad 25 protsendini valuutalaenude ja 40 protsendini rublalaenude puhul.

FABA on 1993. aastal asutatud kommertspank, mille kontor asub Moskva südalinnas. Pank tootis möödunud aastal 0,6 mln krooni kasumit. Sel aastal on pank esimese kaheksa kuuga kahjumis, kuid plaanib aasta lõpuks jõuda nulli. Haller ütles, et järgmisel aastal ei taotle Hoiupank Moskvast suurt kasumit, selle asemel tegeletakse elujõulise panga ülesehitamisega.

FABA Pangal on 500 eraisikust ja 170 ettevõttest klienti. Klientide hulgas on suuremad Moskabelneft, kaks kinnisvaraga tegelevat firmat ja üks ehitusettevõte.

Eesti pankadel läheb Venemaal raskeks

Eesti pankadel on küll Venemaale palju pakkuda, kuid neil on raske sellel turul konkurentsivõimeliseks saada, prognoosib Hoiupanga Venemaa investeerimisfondi fondihaldur Vadim Ogne?t?ikov.

Venemaal on mõtlemisviis hoopis teine, räägib viimane aasta Venemaa väärtpaberituru liikumisi ja sealseid ettevõtteid tähelepanelikult jälginud fondihaldur. Pangad on ettevõtetele rohkem rahakassad või krediteerimise keskused kui pangad meie tavamõistes, lisab ta.

Ogne?t?ikovi sõnul on Vene pangad reeglina mõne suurema tööstusettevõtete grupiga seotud. Näiteks nn Interosi grupi moodustavad Venemaa suuruselt neljas pank ONEXIM ja MFK pank, maailma suurim niklitootja Norilsk Nikkel ja naftakontsern Sidanko. Eesti pankadel on selliseid partnereid väga raske leida.

Vene pangad on tükk aega kiivalt oma pangandusturgu kaitsnud, lausub Ogne?t?ikov. Pankade aktsiate ostmiseks on seatud piirangud ja selleks tuleb taotleda Vene keskpanga luba. Moskvas ja Peterburis tegutseb küll Läti ja Leedu panku, kuid ainult filiaalide ja esinduste kaudu. Ükski Balti pank pole oma panka veel Venemaale loonud.

Bilansimahult Venemaa kuuenda panga Menatep Peterburi filiaali pressiesindaja Viktor Vassiljevi sõnul on Peterburi pangandusturg ära jagatud ja kohta võiks seal leiduda ainult spetsialiseeritud pankadele. Peterburis on kokku 200 panka, millest vaid 40 kuulub sealsesse kommertspankade assotsiatsiooni.

Isegi, kui Eesti pangad suudavad Venemaal pakkuda madalamaid laenuintresse ja paremat teenindust, pole see veel piisav leidmaks Venemaal oma ni??i, ütleb Ogne?t?ikov. «Kui Eesti pangad tahavad teha pangandusäri Venemaal, peavad nad arvestama sealseid mängureegleid,» räägib ta. «Ma ei usu, et praegu on paras aeg selleks, et krediteerida Vene ettevõtlust,» lausub Ogne?t?ikov. Keskmine halbade laenude osakaal Venemaa pankade portfellides on 18% ja enamik arveldusi käib kas sularahas või bartertehingutena.

Muidugi on Venemaal ka tugevaid ettevõtteid ja häid projekte, mida krediteerida, lisab Ogne?t?ikov mõne aja pärast. Näiteks Venemaa sidesektor on teinud seni peaasjalikult investeeringuid omavahenditest.

Ogne?t?ikov ennustab, et aktsiate hinnad võivad Venemaal hakata tõusma pärast seda, kui langevad keskmised intressimäärad laenuturul. «Venemaa aktsiate hinnad võiksid tõusta veel kaks-kolm korda, ilma et ettevõtete majandustulemused paraneksid,» sõnab Ogne?t?ikov.

Eesti ühe tuntuma fondihalduri sõnul ei tohiks aga Venemaa aktsiate hindade tõusu lootus olla ainuke Eesti pankade Venemaale mineku põhjus.