Laienemisdebatt Euroopa Liidu kuluaarides

25. oktoobril Luksemburgis toimuval ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel kavatseb Rootsi taas rõhutada, kui oluline on liitumisläbirääkimiste alustamine üheaegselt kõigi 11 ELi kandidaatriigiga ning mitte ainult viie väljavalituga.

Lätile ja Leedule tähendaks see kindlasti kiiremat liitumist Euroopa Liiduga, on äsja Baltikumist naasnud Rootsi riigisekretär Gunnar Lundin veendunud.

Otsustades häälte jaotuse järgi ELi ministrite nõukogus on liitumisläbirääkimiste ühise stardi toetajad nõrgalt esindatud. Rootsi seisukohta jagab vaid neli Euroopa Liidu riiki, kelle hulka ei kuulu ei Saksamaa, Prantsusmaa ega Suurbritannia. Rootsi seisukohale on aga Brüsseli diplomaatide, poliitikute ning ametnike seas mitmeid toetajaid. Viimaste hulgas on ka Portugali endine eurominister Vitor Martins, kes omal ajal juhtis Portugali liitumisläbirääkimisi ning tegeleb nüüd Kesk-Euroopa poliitikauuringute instituudis liidu laienemise ettevalmistamisega.

«Läbirääkimiste alustamine on kandidaatriikidele oluline pöördepunkt -- nii avalikule arvamusele, valitsusele kui ettevõtjatele. Ilma selleta on raske ühiskonda motiveerida ettevalmistusi jätkama,» leiab Martins.

Samuti hoiatab Martins, et ühtede riikide eelistamine aeglustab teiste riikide majandusarengut, sest investeeringud ja kapital liiguvad nii viimastest mööda.

Martins tõmbab paralleeli Euroopa rahaliiduga. Kui osalevad riigid oleks välja valitud kolm-neli aastat pärast Maastrichti lepingut, oleksid nii Hispaania kui Portugal kindlalt välja jäänud. Kuna aga uks jäeti lahti kõigile, kes suudavad ühinemiskriteeriumid täita, on täna võimalus mõlemal.

Hinnates kandidaatriikide valmisolekut Euroopa Liiduga liitumiseks, jaotab Martins riigid kolme gruppi, millest esimesse paigutab Eesti, T?ehhi ja Sloveenia.

«Need on need riigid, kes kõige agressiivsemalt tegelevad enese ettevalmistamisega ning on valmis suurema osa Euroopa Liidu reegleist kohe rakendama,» põhjendab Martins.

Teise gruppi asetab Martins pragmaatilisemad riigid, mis soovivad meelsasti liituda, kuid taotlevad arvukalt erandeid ning pikka üleminekuaega -- Poola ja Ungari.

Kolmandasse gruppi jäävad riigid, mis on alles ettevalmistusi alustanud ning kus nn Euroopa ettekujutus puudub. Sinna paigutab ta Rumeenia, Bulgaaria ja Leedu. DI