Firma likvideerimine on valitsuse pressiesindaja sõnul väga töömahukas ja ka kulukas. Samas on Eesti Kütusel veel kohustusi omaaegse Tartu Kommertspanga ees, ütles pressiesindaja.
Osa ministreid, kes pole Eesti Kütuse ja selle võlgade ajalooga täpselt kursis, soovisid teisipäeval täiendavat teavet, et langetada õigem otsus, märkis pressiesindaja.
Eesti Kütuse erastamisvaidlus on kestnud pikka aega. Varem ei jõudnud Eesti Kütuse tuleviku osas ühisele seisukohale rahandus- ja majandusministeerium.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandusministeerium soovis Esoili erastamisest laekunud raha arvel vähendada Eesti Kütuse võlga rahandusministeeriumi ees. Rahandusministeerium soovis aga Esoili erastamisest endale 42 miljonit krooni, et tasuda rahvusvahelisi laene.
Kolm aastat tagasi sõlmisid rahandusministeerium ja majandusministeerium lepingu, mille kohaselt on Eesti Kütus rahandusministeeriumile võlgu 54 miljonit krooni, kuid tookord jätsid osapooled arvestamata Eesti Kütuse kulutused võla tekke põhjuseks olnud kütuse hoidmiskulud.
Erastamisagentuuri nõukogu tegi käesoleva aasta juunis valitsusele ettepaneku, mille järgi Esoili erastamisest laekunud raha tuleb kasutada rahandusministeeriumi poolt RE-le Eesti Kütus 1993. aastal antud laenu tasumiseks.
Majandusministeerium soovib Eesti Kütuse erastada, kuna likvideerimisprotsess on valulisem ja kahjulikum kui erastamine. BNS