Turvafirmad muutuste ootel

ASi Claudia Grupp juhatuse esimees Andrus Nurga hindab Eesti turvateenuste turgu arenemisvõimeliseks, toetudes Soome kogemusele ja turu kasvule põhjanaabrite juures. «Eestis võiks see asi kõvasti hoogu juurde saada,» räägib Nurga. «Siin on prognoositud erinevat kasvukiirust, alates 25 protsendist aastas,» lisab ta.

Claudia Grupi kasv on olnud stabiilne, mitte hüppeline, iseloomustab Nurga oma firma arengut. Firma hakkas pakkuma täisteenust, sh valveteenistust, eelmise aasta lõpus. Suurettevõtted pakuvad hoopis teistsuguseid garantiisid, põhjendab Nurga arenguvajadust.

Eesti turvateenuste turg on julm ja seal kasutatakse keelatud võtteid, väidab üks Eesti Valvekoondise töötaja.

Turuliidri, ASi ESS Grupp põhiomanik Urmas Sõõrumaa teeb arusaamatu näo, kui talle rääkida võtetest allapoole vööd. «Meele teeb mõrudaks küll, kui konkurendil läheb hästi,» lisab ta. «Eriti kui eestlane olla, siis mõeldakse igasuguseid asju välja, sest see on rahvusesse sisse kodeeritud.»

AS ESS Grupp oli kuni käesoleva aasta alguseni praktiliselt ühemehefirma, sest 95 protsenti ESSi aktsiatest kuulus firma nõukogu esimehele Urmas Sõõrumaale. Aasta alguses toimus ESS Grupi aktsiaemissioon ja kinnine aktsiate müük, mille järel kahanes Sõõrumaa osalus firmas 63 protsendile. Turul on praegu üle 30 protsendi aktsiatest, ligi viis protsenti aktsiaid kuulub mu kompanjonile Arved Liivrannale, seletab Sõõrumaa.

Sõõrumaa teenis aktsiaid müües kaks korda vähem, kui oli ESSi aktsia eelmise nädala madalaim hind börsil. «ESSi kaubamärk, mis on sarnane minu tähtkuju märgiga, on mulle vähemalt täna küll tähtsam kui mulle pakutavad rahanumbrid,» kinnitab Sõõrumaa. Ta lisab, et tal on veel vara loobuda enda ülesehitatud firmast.

Samas leiab Sõõrumaa, et firma areng tema sekkumist enam ei nõua. «ESS Grupp, mille aastakäive peaks sellel aastal tulema 170 miljonit krooni, sellisel moel enam minu abi ei vaja, et ma peaksin tegevjuhina tegutsema,» räägib ta.

Sõõrumaa sõnul on firmal kavas hakata lähiajal tegelema ka turvateenustega külgnevate tegevusaladega. Üks selline näide on kinnisvarahooldus. ESSil on olemas ka oma puhastusteenust pakkuv tütarfirma.

«Kui aken on katki või sooja ei tule või ukselukud ei tööta või kui kuskilt tilgub, see häirib täpselt sama palju,» põhjendab Sõõrumaa vajadust tegeleda ka teiste inimese elu mõjutavate pisiasjadega.

ESS Grupi aktsia hind tõusis nädal aega tagasi Tallinna börsil paari tunniga üle 25 protsendi, 136 kroonilt 171 kroonile. Börs reageeris sellele kauplemise jätkamisega ainult ESSi tellimusraamatu alusel, kuna olulisemad turutegijad loobusid aktsia noteerimisest.

ESS Grupi finantsdirektor Tarmo Keskküla põhjendab aktsiahinna kallinemist teenindussektori vähese esindatusega Tallinna börsil. Aktsiate hulk polnud turu jaoks piisav, lisab Keskküla juurde.

Keskküla on nõus, et turg on huvitatud ESSi aktsiate lisaemissioonist, kuid seda pole ESS Grupil praegu plaanis. Küllap hind stabiliseerub, leiab Keskküla. Eilseks oli aktsia hind langenud 135 kroonile.

Hoiupanga diiler Urmas Niine kinnitab, et viimase nädala jooksul on ESSi aktsiaga tehtud börsil vaid väikseid tehinguid. Tema sõnul lükkasid hinna üles ostuorderid ja piisas paarist tehingust, et hind tõuseks.

Urmas Sõõrumaa nimetab börsibuumi ESSi aktsia koha pealt üllatavaks, arusaamatuks ja lõpuks meeldivaks. Ta on kursis, et paljud ESSi enda töötajad on börsil aktsiaid ostnud. Kümmekond ettevõtte ligi 400 aktsionärist töötab meie firmas, väidab Sõõrumaa.

Sõõrumaa kinnitab, et sellel aastal on kavas ESSi töötajaid motiveerida, pakkudes neile võimalust soetada aktsiaid soodustingimustel. «Mul on kokkulepped selleks olemas ja see leiab lähiajal lahenduse,» väidab Sõõrumaa.

ESS Grupi tänavuse aasta 11,5 miljoni krooni suurune kasumiprognoos on ligi kolm korda suurem kui eelmisel aastal teenitud kasum.

Kuidas hakkab turvateenuste turul jagunema raha järgmisel aastal, sõltub suuresti Eesti Valvekoondise erastamisest, räägib turvaettevõtete liidu tegevdirektor Veiko Jürisson. «Nii kaua, kui Eesti Valvekoondis eksisteerib riikliku moodustisena, ei saa me väga selgelt turgu ära määratleda,» lisab ta.

Andrus Nurga ASist Claudia Grupp ütleb, et Valvekoondise erastamisega jaotatakse turvateenuste turg sisuliselt ümber ja ESSi asemele võib tekkida uus turuliider. Samas tunnistab ta, et peale ESSi ei näe ta Eestis mingit teist firmat, kes oleks suuteline Eesti Valvekoondist erastama.

Sellegipoolest kavatseb Nurga kinnitusel ka Claudia Grupp osaleda turumahult Eesti teise turvafirma erastamisel. «Meil on väga tõsised plaanid selle asjaga,» lisab Nurga. Pool aastat tagasi sõlmis Claudia Eesti Valvekoondisega raamlepingu parima tehnilise baasiga turvakontserni loomiseks.

Veiko Jürisson usub, et kodumaiste firmade ühispakkumust Eesti Valvekoondise erastamiseks ei tehta. Ainult ühisomanikega firmad võivad seda teha, nagu AS Akropol ja ESS Grupp, mille mõlema omanikeringis on Urmas Sõõrumaa, väidab ta. Sõõrumaale kuulub viiendik Akropoli aktsiatest.

Sõõrumaa sõnul ei kavatse ESS Grupp Eesti Valvekoondise erastamisel osaleda, sest firma turuosa on juba praegu piisavalt suur. Eeldusel, et ESS ostaks ära Valvekoondise, takistaks tekkida võiv 70 protsendi suurune turuosa Eestis firma arenemist, väidab Sõõrumaa. Samas ei välista ta tugevasti Tallinna keskse Akropoli huvi Valvekoondise vastu, kuna firma peab arenema ka väljapoole senist keskust.

Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Avo Annus loodab, et Eesti Valvekoondis müüakse ära veel enne jõule. «Valvekoondise erastamine on seisnud seni juriidilistel põhjustel,» väidab ta. Annus selgitab, et Valvekoondis moodustati riigifirmana ebakorrektselt ja nüüd võib ettevõtte äriregistrisse kandmisel vaja minna valitsuse otsust.

Tükkidena me tervikfirmat ei müü, kinnitab Annus erastamisagentuuri seisukohta. Tema väitel on Eesti Valvekoondise hind kõrge.

Ühes on nii Urmas Sõõrumaa, Andrus Nurga kui Avo Annus ühel meelel -- tugev konkurent Eesti Valvekoondise erastamisel on rahvusvaheline kontsern Securitas.

Sõõrumaa ütleb, et ESS Grupi lähimad plaanid on arendada oma tegevust Lätis ja Leedus. ESSi sealsete firmade turuosa hindab ta praegu paariprotsendiliseks. «Enne kui ettevõtmine hakkab seal kasumit tootma, tuleb sinna 6--10 miljonit krooni sisse panna,» märgib ta.

Andrus Nurga ütleb, et Claudia Grupi netokäive kasvab sellel aastal 50 miljoni kroonini, kuid kasumist on veel vara rääkida. Claudia Grupp teeb tema sõnul ka Läti turul uuringuid ja lähiajal on kavas firma tegevust sinna laiendada.

Nurga väitel on Läti turvaturg välja kujunenud, kuid sealsed firmad pole nii elujõulised kui Eestis. Tema sõnul on lätlased konservatiivsed ja uutel firmadel on raske oma turuosa kasvatada.

Eestis peaks palju selgeks saama uueks aastaks.