• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Repode hukutav mõju börsile pole tõenäoline

    Repotehing on laen väärtpaberite tagatisel. Alunurme küsitluse kohaselt moodustas repotehingute maht Eesti pankades ja investeerimisfondides teisipäevase seisuga 2,3 miljardit krooni ehk 8,5 protsenti Tallinna börsi 27 miljardi krooni suurusest turukapitalisatisoonist.
    «Repod võivad börsi ohustada juhul, kui pangad katkestavad repotehingute tegemise ja hakkavad lepingute tagatiseks olevaid aktsiaid realiseerima,» ütles Alunurm.
    Alunurm kinnitas, et repotehingute massiline katkestamine ei ole siiski tõenäoline. «Esiteks teenivad pangad repotehingute pealt kopsakaid intresse,» selgitas ta. «Samuti seaksid nende lõpetamisega pangad ohtu ka omaenda väärtpaberiporfellid, mis müügisurve tõttu väärtust kaotaksid.»
    Küll aga võib Alunurme sõnul juhtuda, et repotehingud lõpetatakse, kui aktsiaturg peaks väga palju kukkuma.
    «Repotatava aktsia turuväärtuse olulisel langemisel on pangal õigus nõuda raha või väärtpaberite juurdekannet, et laenuraha oleks jälle kaetud kahekordselt,» selgitas Alunurm. «Võib aga arvata, et suurel osal repotehingu lepingu sõlminutest pole kusagilt võtta nõutavat lisatagatist ning pangad lõpetavad lepingu.»
    Alunurme hinnangul võib sellise stsenaariumi käivitumine saada tõsiseks ohuks Eesti aktsiaturule, vallandades suure müügisurve. Ta kinnitas siiski, et repode lõpetamine omab ilmselt küll oluliselt negatiivset, kuid mitte surmavat mõju Tallinna börsile.
    Eeldusel, et investorid on kogu repode abil laenatud raha investeerinud tagasi Tallinna börsile, on börsi kapitalisatsioon repotehingute tõttu kasvanud vaid 8,5 protsenti, märkis Alunurm. «Niisiis võib aktsiaturu langus repotehingute lõpetamise korral teoreetiliselt olla samuti vaid 8,5 protsenti,» lisas ta.
    Samas tõdes Alo Alunurm, et tegelikkuses oleks aktsiate kukkumine musta stsenaariumi käivitumise korral ilmselt järsem, sest repotehingute lõpetamise tõttu müüki paisatavate aktsiate 2,3 miljardi krooni suurune maht on võrreldav börsisüsteemi keskmise kuukäibega. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.