• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Repode hukutav mõju börsile pole tõenäoline

    Repotehing on laen väärtpaberite tagatisel. Alunurme küsitluse kohaselt moodustas repotehingute maht Eesti pankades ja investeerimisfondides teisipäevase seisuga 2,3 miljardit krooni ehk 8,5 protsenti Tallinna börsi 27 miljardi krooni suurusest turukapitalisatisoonist.
    «Repod võivad börsi ohustada juhul, kui pangad katkestavad repotehingute tegemise ja hakkavad lepingute tagatiseks olevaid aktsiaid realiseerima,» ütles Alunurm.
    Alunurm kinnitas, et repotehingute massiline katkestamine ei ole siiski tõenäoline. «Esiteks teenivad pangad repotehingute pealt kopsakaid intresse,» selgitas ta. «Samuti seaksid nende lõpetamisega pangad ohtu ka omaenda väärtpaberiporfellid, mis müügisurve tõttu väärtust kaotaksid.»
    Küll aga võib Alunurme sõnul juhtuda, et repotehingud lõpetatakse, kui aktsiaturg peaks väga palju kukkuma.
    «Repotatava aktsia turuväärtuse olulisel langemisel on pangal õigus nõuda raha või väärtpaberite juurdekannet, et laenuraha oleks jälle kaetud kahekordselt,» selgitas Alunurm. «Võib aga arvata, et suurel osal repotehingu lepingu sõlminutest pole kusagilt võtta nõutavat lisatagatist ning pangad lõpetavad lepingu.»
    Alunurme hinnangul võib sellise stsenaariumi käivitumine saada tõsiseks ohuks Eesti aktsiaturule, vallandades suure müügisurve. Ta kinnitas siiski, et repode lõpetamine omab ilmselt küll oluliselt negatiivset, kuid mitte surmavat mõju Tallinna börsile.
    Eeldusel, et investorid on kogu repode abil laenatud raha investeerinud tagasi Tallinna börsile, on börsi kapitalisatsioon repotehingute tõttu kasvanud vaid 8,5 protsenti, märkis Alunurm. «Niisiis võib aktsiaturu langus repotehingute lõpetamise korral teoreetiliselt olla samuti vaid 8,5 protsenti,» lisas ta.
    Samas tõdes Alo Alunurm, et tegelikkuses oleks aktsiate kukkumine musta stsenaariumi käivitumise korral ilmselt järsem, sest repotehingute lõpetamise tõttu müüki paisatavate aktsiate 2,3 miljardi krooni suurune maht on võrreldav börsisüsteemi keskmise kuukäibega. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.