Jeltsin ründas, parlament vastas

Kui parlament ei kiida heaks valitsuse esitatud säästlikku 1998. a eelarvet, uut maksureformi ja uut maaseadust, mis lubaks maad müüa eraomandusse, siis ei jää muud üle, kui parlament laiali saata, teatas Jeltsin, kes vihjas, et ta võib jälle presidendiks kandideerida.

Venemaa parlamendiopositsiooni liider kommunist Gennadi Zjuganov vastas sellele laupäeval korraldatud 1993. a veriste sündmuste mälestamise miitingul omapoolse süüdistusega, et Jeltsini reformid ajavad Venemaa hukatusse. Ta deklareeris, et kommunistid ei karda ennetähtaegseid valimisi. Ka pidas ta vajalikuks muuta konstitutsiooni ja suurendada parlamendi võimu ning vähendada presidendi oma.

Zjuganovile sekundeeris riigiduuma asespiiker Sergei Baburin, kes leidis, et enne riigieelarve eelnõu arutelu tuleks korraldada valitsusele umbusaldusavaldus ning eelnõu ise tuleks tagasi lükata.

Need suhtumised näitavad, et eelarve arutelu parlamendis kujuneb pingeliseks. Ka on raske ennustada, milliseks kujuneks parlamendi uus koosseis pärast ennetähtaegseid valimisi, kuna avaliku arvamuse küsitluste kohaselt suhtub rahvas majanduse arengusse skeptiliselt.

Venemaa majandusindikaatorid näitavad, et riigi majandus on tervenemas. Rubla on stabiilne ning tuleval aastal on pärast kaheksa-aastast langust taas oodata sisemajanduse kogutoodangu kasvu.

Septembris alanesid tarbijahinnad 0,3%. Selle aasta inflatsioon jääb peatuma 12--14 protsendil ja 1998. a peaks langema 5--8 protsendini.

Soodsatele märkidele vaatamata majanduses probleeme jätkub. Sügise jooksul tuleb otsustada riiklike kulude vähendamine, tuleva aasta eelarve lisafinantseerimine ja vastuolulise erastamise jätkamine.

Venemaa eelarvepuudujääk küünib kaheksa protsendini SKTst ja kaks kolmandikku sellest on kaetud välislaenudega. Kuna uus maksuseadus on takerdunud parlamenti, siis tuleb ka tuleva aasta puudujääki katta laenudega.

Kui välismaiste laenudega kaetakse maksebilansi puudujääki ja kodumaiste laenudega eelarve puudujääki, siis ei jätku piisavalt raha tootmisinvesteeringuteks ja infrastruktuuri kohendamiseks.

Kui tööstusinvesteeringud jäävad väikeseks ja eksport ei edene, suureneb Vene majanduse sõltuvus energiasektorist ja selle ekspordist veelgi. Ning turumajanduse seisukohalt olulised reformid võivad venida.

Möödunud nädala lõpul avaldatud Vene avaliku teabe ja turu-uuringute keskuse küsitluse andmete kohaselt ei ole inimestel majanduse arengu paranemisse usku.

43% küsitletutest vastas, et 1993. a riigipöördekatse järel on Vene majanduslik ja sotsiaalne keskkond järsult halvenenud. Vaid 12% küsitletuist leidis, et riigipöördekatse oli «stabilisatsiooniperioodi algus Venemaal».

39% vastanutest arvas, et plaanitav rubla nimiväärtuse muutmine järgmise aasta jaanuaris halvendab elanike rahalist olukorda. AP-BNS-DI-REUTER-KL-ÄP