Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
President tõrjub autoostu
Lennart Meri uue ametiauto ost on kavas olnud paar aastat
Uue ametiauto soetamine kirjutati riiklike investeeringute programmi juba kaks aastat tagasi, kommenteeris rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver presidendi väidet, et ta ei ole endale tellinud uut ametiautot.
Sel aastal käis presidendi kantselei direktor Jaanus Pikani taas välja auto väljavahetamise soovi ja ministeerium eelarve kokkupanemisel selleks takistusi ei teinud, lisas Liiver.
Jaanus Pikani täpsustas, et uut ametiautot ei taheta presidendile osta julgeolekukaalutlustel, nagu väitis eelmisel nädalal Ando Noormets presidendi kantselei avalike suhete teenistusest. Väljavahetamise põhjus on senise ametiauto amortiseerumine, lausus Pikani.
Lennart Meri käsutuses on praegu 1992. aasta väljalaske S-klassi Mercedes. «Üle viie aasta vana auto selles klassis hakkab võtma tagavaraosadele suurt raha,» ütles Pikani. «Odavam on osta sama klassi uus auto kui vana pidevalt remontida.»
Pikani sõnul pole tõene, et tahetakse osta soomustatud auto. «Nende hinnad ulatuvad viie miljoni kroonini, sellist väljaminekut pole kunagi olnud kavas,» teatas ta.
Küsimusele, kas 980 000 krooni maksva ametiauto ostust oli teadlik ka president, vastas Pikani: «Võib-olla tõesti me iga päev ei räägi sellest, millise autoga ta kuhugi sõidab. Ta oli aga kursis, et praegune auto hakkab vanaks jääma.»
Pikani sõnul tõrjus Lennart Meri uue auto ostu nii ägedalt eelkõige poliitiliste rünnakute tõttu, mis talle pärast auto ostukavatsuse avalikustamist osaks said.
«Kui presidendi soov on vana autoga edasi sõita, eks peame siis kalkuleerima, kui palju see maksma läheb, ja eelarve selle järgi ümber tegema,» märkis Pikani.
«Kui tegu on selgelt ebamajandusliku investeeringuga, tuleb ikkagi uus auto osta, aga muidugi nii, et see maksumaksjat ei kahjustaks,» mainis Pikani.
Presidendi kantselei soovis 1998. aastaks riigilt 4,9 miljonit krooni investeeringuteks ja sama summa on eelarveprojektis talle ka ette nähtud.