USA meelitab tugipakettidega

Rootsi kuullaagrikontsern SKF rajas USA South Carolina osariiki 1,8 miljardit Eesti krooni maksnud tehase. Tööstuskrundi omandas SKF ühe dollariga ning sai lisaks 15aastase vabastuse ettevõtte tulumaksust. Veel pakkus osariik kontsernile spetsiaalselt väljaõpetatud tööjõudu.

«Sõitsime Rootsi ja uurisime, millist tööjõudu firma vajab. Siis lubasime, et firmal on iga töökoha jaoks valida vähemalt nelja inimese vahel,» ütles Douglas McKay South Carolina kaubandusministeeriumist.

Osariik kulutas spetsiaalväljaõppeks 50 000--75 000 krooni töötaja kohta ilma firmat seejuures konkreetsete kohustustega sidumata.

Selliste ning sarnaste abinõudega on South Carolinast saanud suurimate välisinvesteeringutega osariik USAs, kus tegutseb enam kui 400 välisfirmat.

Viis aastat tagasi toetas osariik BMW sportautode tehase ehitamist 1,8 miljardi kroonise tugipaketiga. Praegu annab BMW koos allhankijatega otseselt või kaudselt tööd 15 000 inimesele.

«Võib-olla ei hakka BMW kunagi maksu maksma, kuid osariik saab maksutulu ettevõtte töötajatelt,» ütles McKay.

1994. a jäädi võistluses Daimler Benzi investeeringute eest alla Alabama osariigile, mis pakkus Mercedese tehase rajamiseks 3,7 miljardi kroonist tugipaketti. Mercedesega tuli osariiki veel kaheksa allhankijat, luues uusi töökohti, millelt osariigi kassasse laekub tulumaksu.

«Kõik valitsused eraldavad raha majanduse arendamiseks. Ka Euroopa Liit teeb seda. Meie ei eralda raha otse ettevõtetele, vaid soodustame ettevõtluse arengut kaudsete meetmetega,» ütles McKay.

Püüd meelitada riiki sellised investorid nagu BMW ja SKF, kes vajavad kvalifitseeritud tööjõudu, on kandnud vilja. Samas kui vanades tööstusharudes on keskmine aastapalk 345 000 krooni, on see uutes firmades 450 000 krooni. Nii ei ole juurde loodud üksnes odavaid nn hamburgeri-töökohti.

USA põhjaosariigid, mis on vana tööstuspiirkond, eelistab välisinvesteeringutele edendada kohalikku tööstust. Ohio osariik näiteks pakub ettevõtetele riskikapitali, väljaõpet ning eksporditoetusi.

Riskikapitali firmad investeerivad igal aastal USA uusettevõtetesse 75--150 miljardit krooni. Erainvestorid panustavad ligi kümme korda rohkem, 750--1500 miljardit.

Kvalifitseeritud tööjõu nappuse likvideerimiseks teevad ettevõtted tihedat koostööd kutsekoolidega. Ülikoolid annavad ettevõtetele tasuta nõu, kuidas tehtud avastused tootmisesse rakendada. DI