8. oktoober 1997
Jaga lugu:

Maareform seotud korruptsiooniga

Maade tagastamine

1. jaanuariks 1. aprilliks 1. septembriks

- avatud toimikuid 5500 5619 5994

- korraldusi maa osaliseks või täielikuks tagastamiseks 1324 1578 1921

- korraldusi maa kompenseerimiseks 1060 1102 1226

- kinnistusametisse edastatud -- 124 291

- maakatastrisse edastatud -- 236 322

Riigikogu liikme Uno Mereste sõnul on Tallinnas maareformi läbiviimise osas asi skandaalne. «Viie aasta jooksul ei ole mitte midagi tehtud,» väidab ta. Alates maareformi käivitamisest 1991. aastal on Tallinna linnavalitsusse esitatud üle 15 000 ostueesõigusega erastamise taotluse. Tänaseks on neist erastamislepingute sõlmimiseni jõutud ainult 200 juhul.

Omandireformiameti peaspetsialist Arvi Kivimägi ütleb, et suvel tuli üks tuttav tema juurde palvega aidata lahendada ühte teatud maaküsimust. «Oli puhkuste aeg, maamõõtjaid nappis ja ma nõustusin vahendajaks hakkama,» räägib Kivimägi.

«Mul endal maamõõdulitsentsi ei ole ja ma aitasin maamõõtja leida,» seletab Kivimägi. «Maa sai mõõdetud, plaan koostatud ja toimik menetlusse antud, kuid see töö on siiani lõpetamata.» Kivimäe sõnul suri toosama maamõõtja suvel ootamatult ära ja see toimik seisab endiselt linnavalitsuses.

«Kui üldse saab alkäemaksu andmisest rääkida, siis on see kindlasti organiseeritud väikeses ringkonnas nii, et keegi seda ei tea,» lausub Kivimägi. «Äriliste objektide läbisurumisega võidakse maksta suuri summasid.»

«Iga nädal tehakse linnaplaneerimisametis mingi must toiming,» väidab õigusjärgsete omanike esindaja Peeter Ploompuu omanike öeldule toetudes.

Äripäeva ajakirjanik kohtus eelmisel nädalal ühe naisterahvaga, kes hakkas paar aastat tagasi taotlema maad talle kuuluva hoone all Tallinna kesklinnas. Tal soovitati maksta altkäemaksu, et linnavalitsuses paberid kiiremini liikuma hakkaksid. Naisterahvas pani ümbrikusse 50 000 krooni ja viis selle linnavalitsusse. Nüüd loodab ta maa-asjad korda saada lähemate kuude jooksul.

Kinnisvaraärimees Hillar Viks tunnistab, et ka tema maksis ühele endisele linnaametnikule paar aastat tagasi pistist, et ta korjaks tagastamistaotlusele vajalikud allkirjad. Muidu oleks seitsme allkirja saamine võtnud aega ligi aasta, väidab ta. Kui palju ja kellele Viks maksis, ei nõustu ta ütlema. See ametnik ei tööta enam linnavalitsuses, lisab ta.

Kinnisvarafirmade liidu esimees Indrek Saul lausub, et kinnisvarafirmad, kes koostavad oma arendusprojektide eelarveid, näevad seal ette altkäemakse. «Need summad planeeritakse projektidesse sisse,» kinnitab ta. «Olukord on täiesti hullumeelne.»

Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja asetäitja Taimi Lokotar on töötanud linnavalitsuses alates 1989. aastast. Mõned peavad Lokotari maareformi suunajaks.

«Inimesed, kes minu juures käivad, on Lokotari suhtes väga kriitiliselt meelestatud,» ütleb Peeter Ploompuu. «Nad annavad mõista, et ilma rahata see proua ennast ei liiguta. Väga tihti annab ta inimestele kohe mõista, et tehke rahakotirauad lahti.»

Taimi Lokotar väidab, et kui mõni aasta tagasi võis ta maareformi Tallinnas suunata, siis praegu ei sõltu temast enam midagi. Samas on tema viimane lüli maade erastamise ja tagastamise menetlemisel. Tema osakond edastab kinnistatud kruntide andmed maksuametile, mille järel hakkab linnaeelarvesse laekuma maamaks.

«Mina teen tehnilist tööd ja olen pigem abitööjõud,» väidab karismaatiline naine. Ta lisab, et on maareformist tüdinenud ja ei taha sellega enam tegeleda.

Ülevalt poolt linnavalitsusest võivad tulla korraldused, milliseid toimikuid tuleb kiiremas korras menetleda, näeb Lokotar ainsat võimalust maatoimikute kiiremaks käsitlemiseks. Ta toob näidetena Pikaliiva elamupiirkonna ja Tiskre ning Merivälja ja Mähe vahelise elurajooni.

Lokotar kinnitab, et ta pole kunagi altkäemaksu võtnud ja ka tema enda suvilakrunt Viimsi vallas on veel erastamata. Samas toob ta kabinetinurgast välja suvilakooperatiivi asendiplaani, millel asuvate maade 27 toimiku koostamisele on ta enda kinnitusel veidi kaasa aidanud.

Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul tehakse iga krundi piiriettepanekud ja kanded maaregistrisse linnaplaneerimisametis. «Kui need on tegemata, ei saa mingisuguse lepinguni jõuda,» tõstab Viies Lokotari rolli maareformis.

«Linnaplaneerimisametis teevad praktilise töö ära spetsialistid, kuid hinnaaktid ja piiriettepanekud kirjutab alla Taimi Lokotar,» väidab Viies. «Kui Lokotar alla ei kirjuta, jäävad asjad seisma ja ta saab protsessi kulgu mõjutada täpselt nii, nagu ta soovib.»

Taimi Lokotar kinnitab, et piiriettepanekutele kirjutab alla linnaarhitekt Arvo Rikkinen, mitte tema. Seetõttu jaotub ka vastutus meie vahel, lisab ta.

Samal ajal, kui linnaametnikud katsuvad vastutust enda õlult teiste kaela veeretada, on tavalised kodanikud nõutud, sest nende maatoimikute käsitlemine on veninud ja jääb venima veel aastaid.

Pensionär Richard Pärnsalu sõnul kuulub tema abikaasale Koidu tänaval kaks maja ja kaks krunti. «Läksin 1993. aastal asju ajama ja mulle öeldi kohe, tulge viie aasta pärast tagasi,» räägib ta. «Tegin ametnikule selgeks, et nii kaua küll oodata ei saa.»

«Siis hakati asju ajama, kusjuures minust tehti kord Pärnsalu asemel Pärnasalu,» jätkab linnavalitsusega kolm korda kohut käinud Pärnsalu. «Jällegi oli võimalik asja neli kuud venitada,» lisab ta.

«Majad ja ühe krundi sain samal aastal tagasi, kuid ühe krundi pärast valutan siiani südant,» lausub Pärnsalu. «See kuulub hetkel linnale ja linn ehitas sinna maja peale, milles elavad Tiit Made, Marko Tibar ja Andres Sarri. Maja üks nurk jääb minu krundi peale ja see on krundi mittetagastamise põhjus.»

«Mulle tehti hiljem selgeks, et kohut ei saa käia endast rikkamatega,» tunnistab Pärnsalu nukralt.

Omandireformiameti ühe kabineti ukse taga linnavalitsuses kõnetan nooremapoolset meest, kes ei soovi väsitavast tagastamisprotsessist palju rääkida. Samas ütleb ta, et on täitnud arvutul hulgal igasuguseid blankette, kasu ei midagi. «Selle paberipakiga jooksutatakse inimesi mööda linnavalitsuse eri ruume, kusjuures esimesel korrusel maksev paber ei maksa alati sama maja teisel korrusel,» prahvatab ta südametäiega.

Viimasena saan jutule teise noore mehega, kes on erinevalt ülejäänud inimestest rõõmsameelne. «Elan Katusepapi tänaval, ajan asju juba poolteist aastat, kuid täna on viimane päev,» hõiskab ta. «Kõik asjad on korras, lähen sellele kinnitust saama.» Enne kui ta uksest siseneb, lausub ta nagu julgustust paludes: «Hoidke mulle pöialt.»

Vähem kui viie minuti pärast tagasi välja tulles saadab ta teele raevuka vandesõna. «Alles nüüd öeldakse mulle, et asendiplaan on puudu,» ütleb ta vihaselt. «Kes ometi seletaks, mis siin toimub?»

Jaga lugu:
Hetkel kuum