Kas Euroopa rahaliit juba toimib?

Neljapäevast Saksamaa liidupanga otsust tõsta repomäära 30 baaspunkti võrra 3,30 punktini ei saa käsitleda kui ainult ühe riigi keskpanga (kuigi mõju poolest rahaturgudele ühe olulisema keskpanga) rahaturgu reguleerivat akti, vaid sellel on Vana Maailma jaoks ilmselt suurem tähendus. Nimelt tõstsid lühiajaliste laenude intressimäära (kusjuures koordineeritult) veel Prantsusmaa, Austria, Belgia ja Hollandi keskpangad, mis näitab, et Euroopa rahaliit on sisuliselt hakanud tööle juba 14 kuud enne ametlikku tähtaega. Kuidas muidu seletada, et intressimäära ühtlustasid ka Prantsusmaa ja Holland, kellel on olulised erinevused teiste riikide rahvusliku koguprodukti kasvu, inflatsioonikiiruse ning teiste makromajanduslike näitajate poolest. Ühesõnaga Euroopa rahaliidu potentsiaalsed tuumikliikmed on juba saavutanud kompromissi ühise monetaarpoliitika läbiviimiseks.

Nädala viimasel päeval liikus dollar Euroopas suurema osa päevast kitsastes piirides -- 1,740--1,742 USD/DEMi. Kauplemismahud olid suhteliselt väikesed, sest Hongkongi ning Jaapani turud olid pühade tõttu suletud. Elevust tekitas USA tootjahindade avaldamine. Tootjahinnad tõusid septembris augustiga võrreldes 0,5 protsendi võrra, mis on analüütikute poolt prognoositust (0,2%) märkimisväärselt rohkem. Hindade tõus oli suurim alates möödunud aasta detsembrist ning isegi kui volatiilsed toiduaine- ning kütusehinnad välja jätta, oli hinnaindeksi tõus 0,4%. See tõstab ka uude valgusse A. Greenspani kolmapäevase kõne. Reede õhtul oli dollari kurss 1,7509 DEMi ehk 14,007 krooni.