• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas on vaja ehitada munitsipaaleluasemeid?

    POOLT
    Mingi sotsiaalkorteri- värk peaks olema, sest omavalitsustele on pandud päris palju kohustusi. Kortereid on vaja neile, kes visatakse omanike poolt välja või ei suuda omanikule maksta. Ja vangidele, kui nad tagasi tulevad. Nii et minu arvates mingi sotsiaalkorterifond peaks ikkagi olema.
    Tegelikult meil sellist suurt probleemi praegu ei ole, oleme neile, kes on elamispinda vajanud, selle kindlustada suutnud.
    Sellega otsapidi seonduv Leimanni või pigem Tartu idee on see, et üüri piirhind vabaks lasta. See on kahe otsaga asi. Praegu, kui vee, kanalisatsiooni ja elektri hinnad tõusevad, siis mingil hetkel rahva maksujõud pole piisav, et konkureerima hakata. Osa inimesi on võimelised maksma 100 krooni ruudust, aga sellistes majades elab praegu ikkagi inimene, kes ei jõua maksta.
    Teisest küljest on ta turumajanduslikult õige. Siis tekib vabu kortereid ja üürihinnad jälle langevad.
    Samas ei ole praegu omavalitsusele pandud kohustuste ja neile arvestatud tulubaasi juures ükski Haapsalu-taoline omavalitsus võimeline elamuid ehitama.
    VASTU
    Majandusministeerium töötas välja ja riik võttis vastu eluruumide erastamise seaduse, millega munitsipaaleluruumid erastati. Täna on selles mõttes meil eraomanike vabariik. Munitsipaal peaks nüüd hakkama ehitama? Siin võiks hoopis turg suhteid reguleerida. Tekib kummaline olukord, me erastasime 50 aasta jooksul amortiseerunud elamufondi. Sisuliselt andsime kaasa remondikohustused, mis ulatuvad 8 miljardi krooni ringi. Nüüd hakkame ehitama uusi maju, mille ruutmeetri hind ei tule alla 6000 krooni. Ja laiali jagama.
    Riik peaks panema vahendid hoopis normaalse elamuturu käivitamisse, kus ka munitsipaal korterite ehitajana võib olla. Aga see raha tuleb maksumaksjate rahakotist ja selles mõttes peab linn selle tagasi saama.
    Riik andis kohustused korteriomanikele ja nüüd hakkab ehitama maju. Ma ei saa sellest mõttest hästi aru.
    Minu meelest toimis päris hästi EVP-laenu süsteem üürnikele. Kuigi ainult linnades, kus oli korteril ka turuväärtust. See andis küllalt suure tõuke probleemi lahendamiseks. Võib-olla mõelda hoopis selle süsteemi tõhustamise peale.
    Ma ei kujuta ette, kui ehitatakse maksumaksja raha eest massiliselt elamispinda ja siis jagatakse laiali. Keegi peab siis ka otsustama, kellele see jagatakse. Maja tasuvusväärtus on 50 aastat, siis peab ka üür olema küllaltki kõrge.
    Linn võib küll tulla turule, aga jagamine on absurd. Üksikud sotsiaalkorterid on mõeldavad, aga massilist munitsipaalehitust ma ei poolda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.