• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soojavarustuse juriidilisi aspekte

    Korruselamutes tekitavad soojusenergia müüjatele ja kaaselanikele probleeme korteriomanikud, kes soovivad lahutada oma korteri küttesüsteemi maja ühtsest keskküttesüsteemist.
    Elamu keskküttesüsteem on tehnoloogiline tervik ning on välja ehitatud soojustehnilistel arvutustel baseeruva projekti järgi. Erastatud korteritega elamutes kuulub keskküttesüsteem kaasomandiõiguse alusel kõigile korteriomanikele täpselt samuti kui hoone vundament, katus jne. Soojusenergia jaotamise ja levimise eripärast tingituna ei ole ka eluruumide piires asuvad keskküttesüsteemi osad käsitletavad korteriomandi reaalosana.
    Asjaõigusseaduse kohaselt tuleb elamule tehtud kulutused jaotada korteriomanike vahel nende osa suuruse järgi kaasomandis. Korterite erastamislepingutes on kaasomandi osa määramisel aluseks korteriomandi reaalosa ruutmeetrid, mille järgi jaotatakse küttekulud.
    Muudatuste tegemiseks kaasomandis (näiteks ühe või mitme korteri lahutamiseks elamu ühtsest keskküttesüsteemist) on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Sellise muudatuse tegemine keskküttesüsteemis nõuab eelnevaid soojustehnilisi arvutusi litsentsi omava juriidilise või üksikisiku poolt.
    Kui kõigi korteriomanike nõusolekul siiski tehakse keskküttesüsteemis muudatused, mis muudavad soojusenergia jaotust korterite vahel, peaksid korteriomanikud sõlmima omavahel ärikokkuleppe hoone küttekulude ümberjaotamiseks korteriomanike vahel ning esitama selle soojusenergia müüjale. Kui dokumenti ei esitata, peavad kõik korteriomanikud kandma elamu küttekulusid nende osa suuruse järgi kaasomandis, sõltumata keskküttesüsteemis tehtud muudatustest ning soojusenergia tegelikust jaotusest hoones.
    Korteriomanikud ei tohi teha valesid järeldusi tarbijakaitseseadusest, mille järgi tasuma peab ainult tegelikult tarbitud teenuse eest. Seadus kehtib igal juhul.
    Aru tuleb saada, et soojusenergia müüja realiseerib soojust hoone kui terviku, mitte üksiku korteri kütmiseks, küttekulud jaotatakse kaasomanikeks olevate korteriomanike vahel asjaõigusseaduse kohaselt.
    Kui soojusenergia tegelik jaotumine korterite vahel ei vasta korteriomanikele kuuluva osa suurusele kaasomandis, on see korteriomanike, mitte soojuse müüja probleem. Korteriomanikele jääb võimalus korrastada kaasomandis olev keskküttesüsteem või sõlmida omavahel tegelikke olusid arvestav küttekulu jaotamise kokkulepe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.