19 oktoober 1997

Sarapuu muudab Maapanka

Sarapuu lisas, et muutusi panga strateegilises tegevuses ei tule. Lisaks efektiivsuse suurendamisele tahab Sarapuu arendada välja Maapanga grupi.

Maapanga varade tootlikkus ehk puhaskasumi suhe keskmisesse varade mahtu sel aastal on suuremate kommertspankade seas olnud kõige madalam. 1,6protsendiline Maapanga varade tootlikkus on ligi kolm korda madalam kui pankadest kõrgeima näitajaga Hansapangal.

Maapank teenis selle aasta üheksa kuuga kasumit 20,9 miljonit krooni, mis moodustab 83,6 portsenti selle aasta 25 miljoni kroonisest kasumiprognoosist.

Maapanga nõukogu esimees Malle Eenmaa ütles, et eelkõige on kavas suurendada kontorite efektiivsust ja võtta sisse uusi krediidiliine.

Maapanga bilansimaht septembri lõpu seisuga oli 1,65 miljardit krooni. Aasta algusest on panga bilansimaht kasvanud 56 protsendi võrra. Bilansimahu kasvutempolt on Maapank Hoiupanga ja Ühispanga järel kolmandal kohal.

Malle Eenmaa prognoosis selle aasta lõpuks panga bilansimahu kasvu 1,7 miljardi kroonini. Eenmaa lisas, et suuremat bilansimahtu ei julge ta prognoosida, sest osa tähtajalisi deposiite lõpeb enne aasta lõppu.

Eenmaa sõnul on Sarapuu panga tegevusega hästi kursis, olles osalenud Maapanga postipanganduse projekti väljatöötamisel.

Sarapuu ütlusel on tulevikus panga eesmärkideks postipanganduse ja hüpoteekpanganduse arendamine. Sarapuu ja Eenmaa kinnitasid, et Maapank kavatseb edasi jätkata iseseisva pangana.

Sarapuu ütles, et pank soovib edaspidi suurendada oma turuosa just maapiirkondades, arendades sealset ettevõtlust. Sarapuu lisas, et pank loodab saada soodsaid krediidiliine Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt (EBRD). EBRD-le kuulub 19,51 protsenti Maapanga 123,2 miljoni kroonisest aktsiapakist.

Maapank võttis oktoobri alguses tagasi oma aktsiate noteerimise taotluse Tallinna väärtpaberibörsi lisanimekirjas. Madis Salum panga infoteenistusest põhjendas otsust sooviga noteerida aktsia põhinimekirjas pärast selle aasta majandustulemuste auditeerimist.

Enne avalduse tagasivõtmist oli börs panga taotluse arutelu edasi lükanud, sest soovis täiendavat informatsiooni möödunud aastal ühinenud Keila Panga, Rahvapanga, Virumaa Kommertspanga ja Maapanga kohta. Enne taotluse tagasivõtmist esitas pank börsile nõutud informatsiooni.

Teine kandidaat Maapanga uue tegevjuhi kohale oli Hoiupanga juhatuse liige Üllar Jaaksoo. Sarapuu sõnul oli tema edu eelduseks juhatusega koostöös välja töötatud arenguprogramm.

Panga nõukogu esimehe Malle Eenmaa sõnul ei olnud Sarapuu ja Jaaksoo programmides olulisi põhimõttelisi erinevusi.

Eenmaa sõnul olid mõlemad kandidaadid oma programmi väga hästi läbi mõelnud ja mõlemad oleks olnud valmis reaalselt panka juhtima. Jaaksool jäi puudu elu- ja juhtimiskogemusest, mis kallutaski kaalukausi Sarapuu kasuks, lisas ta. «Spetsialiste on pangal alati võimalik saada, aga looduse poolt juhtimisoskusega õnnistatud inimesi ei ole Eestis palju,» ütles Eenmaa.

Kuna kandideerijaid oli kaks, ei olnud uue juhatuse esimehe valimiseks tarvis konsensust, st teda ei pidanud toetama kõik nõukogu liikmed, vaid valimine toimus salajase hääletamise teel. Kuidas hääled kaheksaliikmelises nõukogus jagunesid, keeldus Maapanga nõukogu esimees Eenmaa avaldamast. «Selle numbri avaldamine tekitaks asjatuid spekulatsioone teemal, kes oli poolt, kes vastu, « lausus ta.

Maapanga nõukogu liige Heiti Hääl ütles, et ei saa hääletuse käiku ja tulemusi kommenteerida, sest nõukogu otsustas seda mitte teha. Maapanga nõukogu rahuldas pool aastat ametis olnud Kalev Raidjõe tagasiastumispalve ja vabastas ta ka juhatuse liikme kohustustest. Kohe pärast nõukogu koosolekut toimus ka panga juhatuse koosolek, kus uus juhatuse esimees kinnitati ühehäälselt.

Hetkel kuum