• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu tõrjub Kunda tsementi oma siseturult

    «Nad tahavad oma tsemenditööstust hoida,» lausus AS Kunda Nordic Tsement peadirektor Jan Owren. «Nad ütlevad, et sellised on reeglid Leedus ja kogu lugu.»
    Owren ütles, et Kunda Nordic Tsemendil on toodangu kohta litsents Eestis, Saksamaal, Poolas, Belgias, Hollandis ja mujal. Meie tsemendi kvaliteet vastab Euroopa standarditele ja on tasemel, kuid Leedu ei taha seda asjaolu aktsepteerida, märkis peadirektor Owren.
    Kunda Nordic Tsemendi eksport Leedusse moodustab umbes viiendiku ettevõtte poole miljoni tonni suurusest aastasest ekspordimahust. Firma ekspordib kokku 75% kogu toodangust.
    Suvel Leedus vastuvõetud kohaliku tsemendistandardi järgi on leelisesisalduse piirnorm 0,8%. Kunda tsemendis on see näitaja 1,0--1,1%.
    Owren ütles, et Kunda Nordic Tsemendi toodetava tsemendi tooraines on lihtsalt leelise sisaldus suurem, kuid see pole saanud takistuseks Euroopasse müües.
    Kunda Nordic Tsemendi juhatuse liige Aadu Kana ütles, et Kunda tsemendile sobimatud parameetrid on Leedu kehtestatud standardisse pandud teadlikult.
    «See on leedulaste omavoli, eurostandard seda ette ei näe,» ütles Kana.» Eesti tsement vastab eurostandardile ning ükski riik ei saa selle importi keelustada.»
    Peale selle on Leedu kehtestanud Leedusse imporditavale tsemendile miinimumhinna, mis on 160 litti ehk 560 krooni tonni pealt. Tsemendi tegelik ekspordihind on aga madalam.
    Kana rääkis, et kehtestatud piirhindade tõttu pidid maaletoojad maksma riigimakse suurema summa pealt, kui on imporditava tsemendi tegelik väärtus, ja sattusid seetõttu rahalistesse raskustesse.
    Leedu tsemenditööstus on oma tootmismahult sarnane Kundaga. Tootmismaht on mõlemal tehasel umbes 700 000 tonni aastas.
    Samas märkis Owren, et kui asjad jäävad nii, nagu nad praeguse seisuga on, tuleb Kunda Nordic Tsemendil leida alternatiive, et Leedu turule jääda. Ta märkis ühe võimalusena valmistada Leetu eksporditavat tsementi sisseostetud toormest, mis on kallim. «Meie kasum Leedus jääb seetõttu väiksemaks,» lausus Owren. «Selge on see, et me ei hakka tegema kahjulikku äri,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.