• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriisi lävel

    Viimased nädalad on toonud selgeid märke, mis viitavad lähenevale majanduskriisile.
    Eesti juhid on võtnud vastu majanduselu kahjustavaid otsuseid. Esimene on tollitariifiseadus, mis võimaldab maksustada imporditavaid kaupu. Barjäärid ja tariifid on aga punane tuli investoritele, kes hakkavad kapitali paigutamiseks valima vabama majandusega riike.
    Aru saamata, et ettevõtlusele kaigaste kodaratesse loopimine vähendab tulevikus ka ametnike sissetulekuid, plaanitakse eelarveaukude lappimiseks kütuseaktsiisi jätkuvat tõstmist. Kallis kütus paneb välisinvestorid otsima piirkondi, mille juhid aktsiisita hakkama saavad.
    Krooni ähvardab devalveerimine. Ajakiri Economist seab Eesti suurima valuutariskiga riikide hulka Ida-Euroopas. Eesti oma säästmine ja tootmine pole suutnud korvata järjest suurenevat tarbimist. Majandus on üle kuumenenud, välisinvestorid võtavad raha välja ja valitsus peab katastroofi vältimiseks kiiresti arendama kohalikku tootmist ja vähendama tarbimist. Tootmise järsu suurendamise hädaabinõuna kasutatakse sageli valuuta devalveerimist. See aga seab raskesse olukorda laenuvõtjad ja kohalikule turule tootjad ning viib majanduse teatud ajaks rööbastest välja.
    Mitmendat nädalat kestab Tallinna börsil langus, mille lõppu oodatakse ajal, mil pankade aktsiamüük välismaal lõpeb. Mis aga juhtub siis, kui välisinvestorid pole Eestist huvitatud ja oodatud raha ei jõuagi kohale? Laenuraha najal üles upitatud väärtpaberiturg hakkab tasa langema ajani, mil laenud kohapeal teenitud rahast tagasi makstakse.
    Kõik kriisid algavad ajal, mil neid kõige vähem oodatakse, ütlevad majandusteadlased. Kas kriis Eestile kasuks tuleb, peavad vastuse andma poliitikud ja majanduskeskkonna parandamise eest vastutavad ametnikud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.