Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriisi lävel
Viimased nädalad on toonud selgeid märke, mis viitavad lähenevale majanduskriisile.
Eesti juhid on võtnud vastu majanduselu kahjustavaid otsuseid. Esimene on tollitariifiseadus, mis võimaldab maksustada imporditavaid kaupu. Barjäärid ja tariifid on aga punane tuli investoritele, kes hakkavad kapitali paigutamiseks valima vabama majandusega riike.
Aru saamata, et ettevõtlusele kaigaste kodaratesse loopimine vähendab tulevikus ka ametnike sissetulekuid, plaanitakse eelarveaukude lappimiseks kütuseaktsiisi jätkuvat tõstmist. Kallis kütus paneb välisinvestorid otsima piirkondi, mille juhid aktsiisita hakkama saavad.
Krooni ähvardab devalveerimine. Ajakiri Economist seab Eesti suurima valuutariskiga riikide hulka Ida-Euroopas. Eesti oma säästmine ja tootmine pole suutnud korvata järjest suurenevat tarbimist. Majandus on üle kuumenenud, välisinvestorid võtavad raha välja ja valitsus peab katastroofi vältimiseks kiiresti arendama kohalikku tootmist ja vähendama tarbimist. Tootmise järsu suurendamise hädaabinõuna kasutatakse sageli valuuta devalveerimist. See aga seab raskesse olukorda laenuvõtjad ja kohalikule turule tootjad ning viib majanduse teatud ajaks rööbastest välja.
Mitmendat nädalat kestab Tallinna börsil langus, mille lõppu oodatakse ajal, mil pankade aktsiamüük välismaal lõpeb. Mis aga juhtub siis, kui välisinvestorid pole Eestist huvitatud ja oodatud raha ei jõuagi kohale? Laenuraha najal üles upitatud väärtpaberiturg hakkab tasa langema ajani, mil laenud kohapeal teenitud rahast tagasi makstakse.
Kõik kriisid algavad ajal, mil neid kõige vähem oodatakse, ütlevad majandusteadlased. Kas kriis Eestile kasuks tuleb, peavad vastuse andma poliitikud ja majanduskeskkonna parandamise eest vastutavad ametnikud.