Korruptsioonivalvurite haare laieneb

Toompeal seisavad raudkapis riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid. Riigikogu ajutise korruptsioonivastase komisjoni esimees Jaan Pöör on veidi kimbatuses, kui paluda tal selgitada, kuidas korruptsiooni vastu võitlemise komisjon riigikogu liikmete esitatud andmete õigsust kontrollib. «Oleme teinud üksikuid kontrolle, mida me peame tegema seaduse järgi,» selgitab Pöör. «Alati pole aga võimalik kõike kontrollida, kuna me ei saa andmeid kätte.»

Riigikogu ajutine komisjon kontrollib Pööri sõnul osaliselt ka neid majanduslike huvide deklaratsioone, mis saadetakse seaduse järgi riigikontrolli. Samas peavad notarid esitama oma deklaratsioonid justiitsministrile, riigiettevõtete haldusnõukogude liikmed vastavale ministeeriumile ja politseinikud piirkondlikule prefektuurile.

Jaan Pöör on neli kuud tagasi ilmunud Riigi Teataja Lisa järgi varanduseta mees. Oma eelmise aasta majanduslike huvide deklaratsiooni kõikidesse lahtritesse on ta kirjutanud «ei ole». Esitatud majanduslike huvide deklaratsioonide põhjal pole lisaks temale ja Aap Neljandale teisi riigikogu liikmeid, kellel ei ole mingit vara.

Pöör täpsustab küsimise peale, et natukene vara tal siiski on -- korter Alatskivil, kus elab tema tütar. Kodus käies on Pöör enda sõnul pooleldi tütre allüüriline.

Pöör märgib, et tema teada on korruptsiooni vastu võitlemise käigus saanud karistada ainult üks inimene, kuid mitte korruptsiooni või varalise seisu kohta valeandmete esitamise tõttu, lihtsalt hilinemise pärast majanduslike huvide deklareerimisel.

Riigikogus teisel lugemisel oleva korruptsioonivastase seaduse parandatud eelnõu kohaselt laieneb ametiisikute ring, kes peavad hakkama oma majanduslikke huvisid esitama. Sellesse ametnike ringi peaksid edaspidi kuuluma ka diplomaadid, kaitseväe, piirivalve ja politsei töötajad, kohtutäiturid ja vanglaametnikud.

Suursaadik Soomes Mati Vaarmann suhtub deklareerimise kohustusse rahulikult, kuna välisministeeriumi endise asekantslerina on ta ka varem pidanud deklaratsioone täitma.

Laiema arutelu teemaks võiksid olla Vaarmanni sõnul põhjused, miks riik kehtestab ühele ametile majanduslike huvide deklareerimise kohustuse. «Riik ilmselt eeldab, et see või teine piirkond on korruptsioonialdis,» räägib Vaarmann. «Diplomaatide valikul sõelutakse nagunii väga tõsiselt nende usaldusväärsust ja sugugi mitte ainult majanduslikust küljest.»

Politseitöötajad on politseiameti peadirektori asetäitja Raivo Sepa sõnul samuti juba varem oma majanduslikke huvisid deklareerinud ja seetõttu pole võimalik seadusemuudatus neile ootamatu. «Mina isiklikult olen sellel aastal kolm deklaratsiooni esitanud, ühe Viljandi vallavolikogu liikmena ja kaks korda seoses ametivahetusega politseis,» lisab Sepp.

Samas tõmbab korruptsioonivastase seaduse eelnõu alamastme ametnike deklareerimiskohustust teistpidi ka koomale. Seni võis korruptsioonivastasest seadusest välja lugeda, et ükskõik milline avaliku teenistuse seaduse alla käiv riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik on kohustatud oma vara deklareerima.

«Tööandja võttis deklaratsioonid, pani need raudkappi ja isegi ei vaadanud, mis seal oli,» räägib Jaan Pöör. «Sellist korruptsioonivastast võitlust pole meil vaja.»

Kui majanduslike huvide deklaratsioone peab esitama väga massiliselt ja neid pole võimalik kontrollida, muutub kogu seadus mõttetuks, lausub Pöör.