29 oktoober 1997

Läti pangandussüsteem on Eesti omast stabiilsem

Läti keskpanga spetsialistid kommenteerisid Eesti Panga otsust tõhustada järelevalvet pankade üle ning karmistada rahapoliitikat.

Kommenteerides Eesti pankade sisemiste reservide tõstmise nõuet leidsid Läti spetsialistid, et Läti olukord on selles osas tunduvalt stabiilsem.

Eesti senine praktika andis kommertspankadele vabamad käed oma reservide hindamisel, Lätis on protsess keskpanga normatiividega täielikult reguleeritud. Lätis on reservide suurus keskmiselt kümme protsenti pankade laenuportfellide mahust, Eestis on vastav näitaja kaks protsenti.

«Mitme Läti Panga analüütikud on juba varem öelnud, et Eesti pangad olid oma laenuportfellide hindamisel liiga optimistlikud,» ütles Läti keskpanga analüüsiosakonna juhataja Ljudmilla Vojevoda. Läti Panga hinnangul on Läti pangad oma krediitide hindamisel üsna konservatiivsed.

Kommenteerides Eesti Panga nõuet suurendada reservide mahtu vähemalt viie protsendini riskiga kaalutud aktivatest ja bilansivälistest fondidest ütles Vojevoda, et abinõu eesmärk on soodustada kasumi kapitaliseerimist, vältimaks kogu kasumi väljamaksmist dividendideks.

Keskmine kapitali adekvaatsus Eesti pankades on vaid 11 protsenti, Lätis 23 protsenti. Läti pankade erireservide suurus on keskmiselt seitse protsenti ning kui Eesti Pank suudab plaanitud meetmed ellu viia, saavutavad ka Eesti pangad sarnase taseme, ütles Vojevoda.

Eesti panga plaani kohta viia sisse konsolideeritud kontroll krediidiasutuste üle ütles Vojevoda, et see nõue on olulisem Eesti pankade jaoks, kuid et ka Läti Pank kaalub seda võimalust.

Vojevoda seadis küsimärgi alla Eesti Panga valmisoleku arvestada kõiki pankade indikaatoreid Euroopa Liidu direktiivide alusel. Ta avaldas kahtlust, kas Eesti keskpank suudab arvutada pankade kapitali adekvaatsust, võttes arvesse olemasolevat tururiski. «See direktiiv on väga keeruline ning seda ei ole rakendatud isegi mitte enamikus Kesk-Euroopa pankades,» ütles ta.

Eesti Panga plaanitavaid meetmeid kommenteerides ütles Vojevoda, et siinjuures on oluline eelkõige see, kas keskpank suudab need ellu viia.

Keskpanga rahapoliitika osakonna juhataja asetäitja Zoja Medvedevskihh usub, et sündmused välismaistel finantsturgudel ei avalda mõju latile, sest nii Eesti kui lääne pangad on Läti turul suhteliselt väheaktiivsed.

«Läti futuuride turg on suhteliselt varases arenguetapis, mis tähendab sisuliselt seda, et tõsine surve latile on välistatud,» ütles Medvedevskihh.

Läti makromajanduslik keskkond on parem kui Eestis, kus pankade krediidipoliitika on väga agressiivne. Välispankade laenud paisutavad jätkuvalt Eesti rahapakkumist, andes välispankadele mõjuvõimsad finantsinstrumendid Eesti turul tegutsemiseks.

Läti pankade võlad välismaistele krediidiasutustele on suhteliselt väikesed, mistõttu lääne pankadel on vähem võimalusi spekulatiivsete tehingute sooritamiseks Lätis.

Üleöölaenude intressimäärad Läti pankadevahelisel rahaturul on kerkinud 6,25 protsendini oktoobri keskpaiga 3,62 protsendilt. BNS

Hetkel kuum