Jaak Leimann äratab erastamise varjusurmast

Infrastruktuuriettevõtete eras-tamine on varjusurmast üle saamas. Vähemalt nii lubas kolmapäeval majandusministrist erastamisagentuuri nõukogu esimees Jaak Leimann, kui teatas, et järgmise aasta erastamisprogrammi on lülitatud Eesti Põlevkivi, Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Eesti Telekom.

Loetletud ettevõtete erastamine järgmise aastanumbri sees on väga positiivne ettevõtmine ja väärib kiitmist. Heade kavatsuste tunnustamisest veelgi meeldivam on kiita häid tegusid ja sellepärast jääb toimetus lootma, et võtmeministrid Jaak Leimann ja Raivo Vare suudavad nelja suurettevõtte enamusaktsiate erastamise järgmisel aastal ka lõpule viia.

Erastamisprogrammis on positiivne see, et Eesti Põlevkivi, Eesti Energia ja Eesti Raudtee kavatsetakse erastada aktsiakapitali laiendamise teel tuumikinvestorile. Oluline on, et tuumikinvestorile müüakse ettevõtte kontrollpakk, mitte aga vähemusaktsiad.

Eesti Telekomi aktsiad on plaanis viia börsile. Praeguse kava kohaselt erastab riik Telekomist ainult 30 protsenti. Meie seda ideed ei toeta. Erastada tuleks kõik ettevõtte aktsiad. Äripäevale valmistas halva üllatuse peaminister Mart Siimann, kes Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles, et riik loodab Eesti Telekomi aktsiate eest saada 600--700 miljonit krooni. See summa on naeruväärselt väike, isegi siis, kui riik müüb ainult 30% aktsiatest.

Neljast järgmise aasta eras-tamisprogrammis olevast infrastruktuuriettevõttest on Eesti Telekom kindlalt kõige kallim. Kui Eesti Energia, Eesti Põlevkivi ja Eesti Raudtee nõuavad uuelt omanikult sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid, siis Eesti Telekomi allettevõtted Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefon teenivad uuele omanikule sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kasumit.

Infrastruktuuriettevõtete aktsiate kontrollpaki erastamist ei tasu karta. Erastamine on üks võimalus, kuidas suured riiklikud monopolid likvideerida. Eesti Põlevkivi kaevandused ja karjäärid tuleb müüa erinevatele investoritele ja sama põhimõtet võiks järgida ka elektrijaamade erastamisel.

Erastamisprogrammile peavad oma kooskõlastuse andma ka ministeeriumid. Ministeeriumite poolt ei tohiks suurt vastuseisu tekkida, sest nii majandusminister kui ka teede- ja sideminister kuuluvad erastamisagentuuri nõukogusse ja on seega erastamisprogrammi ühed autorid.

Teede- ja sideministeeriumile peaks head meelt valmistama ka see, et järgmisel aastal jääb erastamata Tallinna Sadam, mille juhtkond ei ole privatiseerimise vastu kunagi suurt sümpaatiat üles näidanud.

Eestis on infrastruktuuriettevõtete erastamist ette valmistatud juba rohkem kui kaks aastat, mingite konkreetsete tulemusteni pole aga seni kahjuks jõutud.

Välisinvestorid, kes paar aastat tagasi Eestit imetlesid, on üksteise järel erastamisagentuuris ja valitsuses pettunud. Üha vähemaks jääb neid investoreid, kes aeg-ajalt erastamisagentuuri uksest sisse astuvad, eesmärgiga infrastruktuuri erastamise käekäigu kohta infot ammutada.

Äripäev on veendunud, et kui valitsus tahab, siis on aasta piisavalt pikk aeg, et erastada neli infrastruktuuriettevõtet.