Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollitariifiseadus ei anna paanikaks põhjust

    Tollitariifiseadus on pika piinlemise järel mõneti ootamatultki suure häälteenamusega (61:21) vastu võetud.
    Vastukajasid on olnud õige mitmes toonis olenevalt kajajate vastuvõtlikkusest ajupesule.
    Tollide eitamisele lõpuni truuks jäänud vehivad veel pärast kaklustki rusikatega, klammerdudes oletatavate vastuolude külge põhiseadusega. Võimalik, et need vastuolud õnnestubki mingite juriidiliste formaalsuste leiutamisega üles ehitada. Kui juba alaealiste laste öise väljaskolamise keeld olevat põhiseadusevastane, mis siis veel muust rääkida!
    Kõik tollide vastaste tüüpväited kõlasid veel kord opositsiooni tõsisemate tegijate viimastes sõnavõttudes vahetult enne tollitariifiseaduse lõpphääletamist. Vaatame neid lähemalt.
    1. «Tollid muudavad põhimõtteliselt Eesti majandusruumi.» Vale jutt! Eesti majandusruum jääb muutmata, muutub Eesti seis maailma majandusruumis. Eesti majandusruum pole kunagi päris avatud olnud. Vähemalt ühte sektorit, nimelt pangandust, on alati kiivalt kaitstud.
    Tollide läbi väheneb Eestis tootva majanduse avatus kõlvatule konkurentsile, Eestis koguneva kasumi siirdumisele välismaale, Eesti tootjate majanduslikule diskrimineerimisele jms. Milleks peaks sellist avatust küll taga nutma?
    2. «Protektsionism on majanduspoliitika eilne päev.» Vale puha! Kahjuks on protektsionism maailma majanduspoliitika tänane ja homne päev.
    Kogu jutt käib selle tõepoolest negatiivse nähtuse pikaajalise järkjärgulise vähendamise ümber. Kaotamine on nii kauge tuleviku muusika, et selle peale majanduspoliitikat ehitada on täielik oma maa majanduse kahjustamisele suunatud avantürism.
    3. «Me ei peaks võtma aksioomina, et Euroopa Liidus on nii ja me peame kõiges tegema täpselt samamoodi järele.»
    Kõiges ei pea, kuid majandussuhetes peame. Muidu me sellesse majandusruumi lihtsalt ei sobi ja sel juhul pole meil sinna teistega võrdväärselt arvestatavate tegelastena asja.
    Ehk teisi sõnu: võiks püüda mitte unustada, et meie riigikogu on ühehäälselt taotlenud Eesti astumist Euroopa Liitu, mitte Euroopa Liidu liidendamist «suure ja võimsa» Eesti külge.
    4. «Vahendajad ei kaota sisseveetavale kaubale tollide kehtestamisest, nad tõstavad lihtsalt kauba hinda.»(NB! Eriti tundlik teema tollivastaste jaoks.) Selgi väitel on vähe põhja all. Ka vaba turumajanduse eeskõnelejad võiksid teada, et vabal turul tuleneb hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Mitte sugugi sellest, mis numbri keegi hinnasildile kirjutab. Saati siis sellest, kui palju vahendaja raha tahab saada.
    5. «Õigem on parandada toodangu kvaliteeti, tõhustada kvaliteedi kontrolli ja kaasajastada tehnoloogiat. Põllumeestele on tarvis anda operatiivset informatsiooni turu kohta, mis aitaks ettevõtteid tõhusamalt ka välisturgudel tegutseda.»
    Jutt on küll õige, kuid ei käi asja juurde. Tuleb teada, et isegi enamikusse nendest riikidest, millistega Eesti on sõlminud vabakaubanduslepingud, pole eksport sugugi vaba.
    Reeglina on Eestile mõnede kaupade tolle lihtsalt veidi vähendatud. Meelest lastakse, et peale tollide kehtivad veel kvoodid. Näiteks Euroopa Liitu võib Eesti aastas liha eksportida vaid koguses, mis on ligilähedane ühe endisaegse tubli kolhoosi aastatoodanguga.
    Samas on Eesti turg kõigile tulijatele piiratud ainult kvaliteedikontrolliga. Viimast turu reguleerimiseks kasutada pole lubatav. Loobuda oma turgu tollidega kaitsmast tähendab oma turuosa vabatahtlikku ärakinkimist, mis ongi toimunud.
    6. «Tollide rakendamine toob kaasa koleda hinnatõusu.» Jutt või asi! Eesti turul pumpavad kaupade hinda üles hoopiski teised, mõjusamad tegurid. Jättes need siin avamata, toogem numbrid elust enesest. Ilma tollideta on toit poes mõne aastaga kallinenud enam kui 3000 protsenti. Tollide rakendamisest võib mõne kauba hinnale lisanduda ülimalt 10--15 protsenti. Mida siin küll karta-kurta on?
    Sellised olidki tollide vastaste põhiargumendid. Nagu näha, ei sisalda need midagi peale üldpoliitiliste oletuste-arvamuste. Ollakse vastuolus isegi endaülistatud täiesti vaba turumajanduse algtõdedega. Ei teadust, ei algsetki majandusanalüüsi. Vahukloppijatega pole mingit mõtet majanduse üle targutada -- isegi ABC tasemel mitte.
    Järeldus peaks olema kergesti tuletatav: tollivastastele annavad kannuseid nende toetajaskonna erihuvid, ühepoolselt avatud kaubavahetusel pole midagi ühist majandusliku mõttekusega.
    Tollide pooldajad peavad silmas esmajoones majanduslikke kaalutlusi. Toetuspunktiks on teiste riikide ja riikidevaheliste organisatsioonide senine praktika ja tulevikukavad. Mingiks paanikaks tollide võimaliku rakendamise ootuses pole vähimatki alust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.