Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tollitariifiseadus ei anna paanikaks põhjust
Tollitariifiseadus on pika piinlemise järel mõneti ootamatultki suure häälteenamusega (61:21) vastu võetud.
Vastukajasid on olnud õige mitmes toonis olenevalt kajajate vastuvõtlikkusest ajupesule.
Tollide eitamisele lõpuni truuks jäänud vehivad veel pärast kaklustki rusikatega, klammerdudes oletatavate vastuolude külge põhiseadusega. Võimalik, et need vastuolud õnnestubki mingite juriidiliste formaalsuste leiutamisega üles ehitada. Kui juba alaealiste laste öise väljaskolamise keeld olevat põhiseadusevastane, mis siis veel muust rääkida!
Kõik tollide vastaste tüüpväited kõlasid veel kord opositsiooni tõsisemate tegijate viimastes sõnavõttudes vahetult enne tollitariifiseaduse lõpphääletamist. Vaatame neid lähemalt.
1. «Tollid muudavad põhimõtteliselt Eesti majandusruumi.» Vale jutt! Eesti majandusruum jääb muutmata, muutub Eesti seis maailma majandusruumis. Eesti majandusruum pole kunagi päris avatud olnud. Vähemalt ühte sektorit, nimelt pangandust, on alati kiivalt kaitstud.
Tollide läbi väheneb Eestis tootva majanduse avatus kõlvatule konkurentsile, Eestis koguneva kasumi siirdumisele välismaale, Eesti tootjate majanduslikule diskrimineerimisele jms. Milleks peaks sellist avatust küll taga nutma?
2. «Protektsionism on majanduspoliitika eilne päev.» Vale puha! Kahjuks on protektsionism maailma majanduspoliitika tänane ja homne päev.
Kogu jutt käib selle tõepoolest negatiivse nähtuse pikaajalise järkjärgulise vähendamise ümber. Kaotamine on nii kauge tuleviku muusika, et selle peale majanduspoliitikat ehitada on täielik oma maa majanduse kahjustamisele suunatud avantürism.
3. «Me ei peaks võtma aksioomina, et Euroopa Liidus on nii ja me peame kõiges tegema täpselt samamoodi järele.»
Kõiges ei pea, kuid majandussuhetes peame. Muidu me sellesse majandusruumi lihtsalt ei sobi ja sel juhul pole meil sinna teistega võrdväärselt arvestatavate tegelastena asja.
Ehk teisi sõnu: võiks püüda mitte unustada, et meie riigikogu on ühehäälselt taotlenud Eesti astumist Euroopa Liitu, mitte Euroopa Liidu liidendamist «suure ja võimsa» Eesti külge.
4. «Vahendajad ei kaota sisseveetavale kaubale tollide kehtestamisest, nad tõstavad lihtsalt kauba hinda.»(NB! Eriti tundlik teema tollivastaste jaoks.) Selgi väitel on vähe põhja all. Ka vaba turumajanduse eeskõnelejad võiksid teada, et vabal turul tuleneb hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Mitte sugugi sellest, mis numbri keegi hinnasildile kirjutab. Saati siis sellest, kui palju vahendaja raha tahab saada.
5. «Õigem on parandada toodangu kvaliteeti, tõhustada kvaliteedi kontrolli ja kaasajastada tehnoloogiat. Põllumeestele on tarvis anda operatiivset informatsiooni turu kohta, mis aitaks ettevõtteid tõhusamalt ka välisturgudel tegutseda.»
Jutt on küll õige, kuid ei käi asja juurde. Tuleb teada, et isegi enamikusse nendest riikidest, millistega Eesti on sõlminud vabakaubanduslepingud, pole eksport sugugi vaba.
Reeglina on Eestile mõnede kaupade tolle lihtsalt veidi vähendatud. Meelest lastakse, et peale tollide kehtivad veel kvoodid. Näiteks Euroopa Liitu võib Eesti aastas liha eksportida vaid koguses, mis on ligilähedane ühe endisaegse tubli kolhoosi aastatoodanguga.
Samas on Eesti turg kõigile tulijatele piiratud ainult kvaliteedikontrolliga. Viimast turu reguleerimiseks kasutada pole lubatav. Loobuda oma turgu tollidega kaitsmast tähendab oma turuosa vabatahtlikku ärakinkimist, mis ongi toimunud.
6. «Tollide rakendamine toob kaasa koleda hinnatõusu.» Jutt või asi! Eesti turul pumpavad kaupade hinda üles hoopiski teised, mõjusamad tegurid. Jättes need siin avamata, toogem numbrid elust enesest. Ilma tollideta on toit poes mõne aastaga kallinenud enam kui 3000 protsenti. Tollide rakendamisest võib mõne kauba hinnale lisanduda ülimalt 10--15 protsenti. Mida siin küll karta-kurta on?
Sellised olidki tollide vastaste põhiargumendid. Nagu näha, ei sisalda need midagi peale üldpoliitiliste oletuste-arvamuste. Ollakse vastuolus isegi endaülistatud täiesti vaba turumajanduse algtõdedega. Ei teadust, ei algsetki majandusanalüüsi. Vahukloppijatega pole mingit mõtet majanduse üle targutada -- isegi ABC tasemel mitte.
Järeldus peaks olema kergesti tuletatav: tollivastastele annavad kannuseid nende toetajaskonna erihuvid, ühepoolselt avatud kaubavahetusel pole midagi ühist majandusliku mõttekusega.
Tollide pooldajad peavad silmas esmajoones majanduslikke kaalutlusi. Toetuspunktiks on teiste riikide ja riikidevaheliste organisatsioonide senine praktika ja tulevikukavad. Mingiks paanikaks tollide võimaliku rakendamise ootuses pole vähimatki alust.