Eesti väärtpaberiturg käis põhjas ära

Närviline õhkkond Tallinna börsil püsib ja kuigi nädala lõpus torm vaibus, ei saa kindel olla, et juba järgmisel hetkel uus maru ei vallandu. Hinnatase tundub suhteliselt ebakindel, lubades erinevate tegurite mõjupiirkonda sattudes päris suurt kõikumist nii alla kui ülespoole. Järgmine selgem hinnatrend võiks olla siiski üles, kuid see ei saabu mingil juhul enne, kui pangad on likviidsuskriisi ületanud ja investorid, sealhulgas ka välisinvestorid, on vahepealsetest sündmustest toibunud. See võib aga aega võtta üsna mitu kuud.

Esmaspäev kujunes börsil eelmiste päevadega võrreldes suhteliselt rahulikuks ja võis loota, et kriis on selleks korraks läbi. Ometi toimus teisipäeval taas suur, rohkem kui 12protsendine langus. ÄP indeks lõpetas teisipäeval esmakordselt pärast 18. juulit allpool 1000 punkti piiri, 992,41 punktil.

Kui eelmise, ülemöödunudneljapäevase kukkumise taga nähti eeskätt kohalikust turust lähtuvaid põhjuseid, siis teisipäevase kukkumise põhjustasid maailma aktsiaturgudel toimuvast ärevusse sattunud kohalikud maaklerid ja välisinvestorid. Teisipäevast kukkumist peetakse üldse esimeseks juhtumiks, kui maailma aktsiaturgudel toimuv on oluliselt mõjutanud sündmusi Tallinna börsil.

Kagu-Aasiast ja Hongkongist alguse saanud kriis kandus Jaapani ja Ühendriikide finantsturgude kaudu väga jõuliselt Euroopasse, muuhulgas ka Eestisse. Kogu maailma börsid näitasid teisipäeval suurt langust ja siit maksab otsida ka põhjust, miks maailma sündmused kajastusid esmakordselt Tallinna börsil. Kukkumine maailmas oli sedavõrd suur, et ületas Ida-Euroopasse investeerinud suhteliselt riskialdiste välisinvestorite valuläve. Protsessi võimendas kohalike maaklerite käitumine, kes sattusid maailmas toimuvast ärevusse ja võtsid seisukoha, et maailmas toimuv peab kajastuma ka Eesti turul. Kuna nii arvasid mitmed maaklerid, liikus turg vastavalt enamiku arvamusele -- seega alla.

Kaks järjestikust suurt kukkumist Tallinnas lubas loota kohalike investorite kainenemist. Pankade optsioonidiilerite sõnul valitses aga juba kolmapäeval erakordselt elav huvi optsioonide vastu, iseloomustades investorite positiivseid ootusi ja eestlaste kui erakordselt riskialti börsirahva olemust.

Kui pool aastat tagasi oli börsil periood, kui iga uudis mõjus aktsia hinnale nagu hea uudis, siis praegu on turg situatsioonis, kus uudisel, eriti heal uudisel, ei tundu olevat mingit mõju aktsiaturule. Viimase paari nädala kriitilisi sündmusi on saatnud terve jada positiivseid uudiseid, seda nii makromajanduslikul kui üksiku ettevõtte tasandil.

Eelmise nädala positiivsetest uudistest võiks esile tõsta Eesti SKP 11,7protsendise kasvu esimesel poolaastal, II kvartalis oli kasv koguni 12,4%. Kui majandus tervikuna suudab näidata sellist kasvu, siis börsil noteeritud, suhteliselt edukamate ettevõtete saavutused on ilmselt veelgi paremad.

Üle pika aja tõuseb lähiajal investorite huviorbiiti suure tõenäosusega EVP. Erastamisagentuuri nõukogu kinnitas kolmapäeval ASi Liviko ja ASi EMEX 44% aktsiate avaliku müügi tingimused. Täpset märkimisperioodi aega veel ei teatatud, kuid erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet kinnitas, et tõenäoliselt toimub müük novembrikuu jooksul. Müüki pannakse 4,4 mln EMEXi ja 4,92 mln Liviko aktsiat. Lisaks kuulutas Hüvitusfond välja 25 mln kr mahus emissiooni. Praeguste turuhindade alusel kokku ca 385 mln kr ehk 177,1 mln EVP-krooni väärtuses.