• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks peab sõlmima liitumislepingu?

    Lühivastus oleks -- selleks, et fikseerida kirjalikult ja abonenttelefonide eeskirja alusel oma suhted telefoniettevõttega.
    Aastaid on telefonikasutaja ja sideettevõtte vahelised suhted olnud korrektselt reguleerimata. 31. juulist 1995 kehtiv abonenttelefonide eeskiri aga sätestab telefonivõrguga liitumise ja abonenttelefonide kasutamise korra, tuues sealjuures välja mõlema -- nii teenuse pakkuja kui teenuse kasutaja õigused ja kohustused. Ning nende eeskirjade alusel sõlmitud liitumisleping on aluseks telefoniomaniku ja sideettevõtte vahelistele suhetele. Alates pretensioonide esitamisest kuni rutiinsete telefonidega seotud toiminguteni välja.
    Näiteks kui telefoniomanik vahetab elukohta ja tal on liitumisleping sõlmitud, peatab ta vanas elukohas oma lepingu ning uues elukohas saab sama lepingu alusel uuesti telefoniomanikuks. Kuna ta on juba telefonifirma klient, siis ei pea enam liitumistasu maksma ja telefon paigaldatakse talle nii kiiresti kui tehniliselt võimalik.
    Teise näitena abonenttelefonide eeskirjas toodud olukordadest tooksin telefonirikked -- eeskirjade järgi on telefonifirmal kohustus rike kõrvaldada rikkest teatamisele järgneva tööpäeva jooksul. Kui seda ei ole tehtud, tuleb telefonikasutaja abonenttasu osas teha topelt tagasiarvestus nende päevade eest, kui telefon ei töötanud. Liitumislepingu alusel saab klient telefonifirmalt nõuda oma õigusi ja ka vaidlustada telefoniettevõtte käitumist.
    Oluline on liitumislepingute sõlmimine ka telefonifirma andmebaaside korrastamisel -- vanast ajast telefoniomanikena figureerivad isikud saavad liitumislepingu sõlmimisel asendatud tõeliste telefoniomanikega ja välistatakse olukorrad, kus ammu surnud või Eestist lahkunud kodanikud saavad telefoniarveid ja eksisteerivad telefonikataloogides ning teistes andmebaasides. Meeles tuleb siin pidada seda, et kui abonendi andmed muutuvad, siis vastavalt abonenttelefonide eeskirjale tuleb 30 päeva jooksul telefonifirmat uutest andmetest teavitada.
    Korrektse ja vastastikku lugupidava suhte loomisel on heaks aluseks just liitumisleping, mis oleks uueks kvaliteediks telefoniettevõtte ja telefonikasutaja vahel üleskerkivates olukordades. Alates 1995. aastast on Eesti Telefon lisaks tagantjärele püüdnud sõlmida lepingud ka kõigi nõukogude ajal telefoni saanutega.
    Eesti Telefon loodab, et koostöös telefoniomanikega saab selle aasta lõpuks siiski kõik tagantjärele lepingud sõlmitud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.