• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Panga väikeaktsionärid üritavad säilitada optimismi

    «Oma ameti tõttu olen seotud muude ülesannetega ja seetõttu ei jõua ma kiireid otsuseid aktsiaturul vastu võtta. Mina käsitlen oma aktsiaoste pikaajalise investeeringuna.
    Investoreid võis hirmutada, kas panga aastakasum ikka täis koguneb. Mina leian, et Tallinna Panga aktsia on odav ja endiselt odavam kui teised aktsiad. Laevandustüli on nüüd lõplikult möödas ja see enam aktsiahinda ei mõjuta.
    Tunnistan, et olen optimist. Pean ütlema, et piipari abil on mul informatsioon aktsiahindade muutustest olemas ja ma teadsin aktsiahinna sellisest kukkumisest. Mulle kuulub 4000 Tallinna Panga aktsiat, eile kaotasin 60 000 krooni.»
    «See pole küll rõõmustav uudis (vahetult pärast aktsiahinna kukkumisest teadasaamist --toim.). Mina olen pikaajaline investor. Hetkel ei ole mul otsust aktsiaid maha müüa, ma pole ka eriti palju Tallinna Panga aktsiatesse investeerinud.
    Minu investeeringud on tehtud päris tükk aega tagasi, sest ma olin hulk aega välismaal ja tulin alles hiljuti tagasi. Hindade langus pole otseselt mõjutanud minu investeerimisotsuseid, kuid ilmselt mõjutab see minu positsioone Tallinna Panga aktsia suhtes.»
    «Mina ei kuulu nende aktsiaomanike hulka, kellel jookseb Interneti kaudu reaalajas pidevalt ees pilt aktsiahindade muutuste kohta. Minu aktsiaportfelliga tegelevad inimesed, kes teavad sellest rohkem kui mina.
    Tallinna Panga aktsia positsioone minu portfellis oli juba vähendatud eelnevate rahutuste järel aktsia ümber. Ma ei oska öelda, palju ma eile kaotasin, sest ka võite börsil võtan ma kokku üks kord kuus.»
    «Tallinna Panga aktsiaga tehtud tehingud ei tee kedagi väga õnnelikuks. Samas pole Tallinna Pank kõige hullem pank. Teiste pankade, kelle litsentsid Eesti Pank tühistas, aktsiate väärtus kukkus ju oluliselt palju rohkem. Olen veendunud börsil kogetu põhjal, et kunagi pole võimalik teha parimaid otsuseid. See, mis juhtus eile, on teenimata jäänud kasum, mitte häving. Iga mõistlik investor ostaks praegu aktsiaid juurde. Ma pean ennast ka mõistlikuks inimeseks.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.