Võlaõigusseaduse töölepingu osa kriitika all

Artikkel

- Uudised
- 5. november 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlaõigusseaduse töölepingu osa kriitika all
Nii kaubandus-tööstuskoda kui ka ametiühingud heidavad eelnõule ette üldsõnalisust, mis võib viia töövaidluste plahvatuslikule kasvule.
«Eelnõu ei käsitle töövaidluste lahendajana enam töövaidluskomisjoni, vaid üksnes kohut,» ennustab koja jurist Reet Teder kohtute ummistumist.
Koja liikmete arvates ei reguleeri praegu kehtiv töölepingu seadus piisavalt töötaja vastutust ning ei võimalda töölepingut ebakompetentse töötajaga lõpetada.
Kuna eelnõu neid probleeme ei lahenda, seab koda justiitsministeeriumi poolt esitatud eelnõu küsimärgi alla. Ehkki samas toetab koda töölepingute käsitlemist võlaõiguse osana.
Ametiühingud seevastu pole huvitatud tööõiguse viimisest võlaõiguse allteksti. Ametiühingute keskliidu juristi Helve Toomla sõnul on tööandjad sageli koondanud personalitööd tundvad spetsialistid ning pannud personalitööga tegelema muude kriteeriumide järgi tööle palgatud sekretärid.
«Praegu ennistatakse ka lootusetud sinininad tööle vallandamisel tehtud formaalsete apsude pärast. Kui töölepingud viiakse võlaõiguse alla, ei ole tööandjad suutelised uues ja keerulisemas olukorras üldse orienteeruma,» väidab Toomla.
Ametiühingud seisavad vastu viie aasta jooksul tööõigussüsteemi arendamisel tehtu kustutamisele.
«Kui lahkarvamuste korral võetakse kasutusele uued mõisted nagu lepinguvabaduse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, siis töötajad ainult kaotavad sellest, sest Eesti kombed ja tavad pole täna veel kuigi hästi arenenud,» ütleb Toomla.
Eelnõust tuleneva suhtes on ametiühingute ja kaubandus-tööstuskoja seisukohad paljus vastukäivad.
Ametiühingud väidavad, et uus käsitlus vähendab ametiühingu rolli ja võimalusi. Tööandjad seevastu kardavad ametiühingu mõju suurenemist. «Ametiühingute suhteline nõrkus on seni oluliselt soodustanud välisinvesteeringuid Eestisse,» on Teder veendunud.
Tööandjad usuvad, et määratud tähtajaga töölepingute sõlmimise võimalus eelnõu rakendumisel kahaneb. Ametiühingud aga kardavad tähtajaliste lepingute sõlmimise sagenemist, mis võimaldab töötajatest vabanemist ilma tülika vallandamisprotseduurita.
Kommenteerides tööandjate ja töövõtjate vastandlikke hirme, väidab eelnõu valmimist koordineerinud vandeadvokaat Villu Kõve, et osapoolte teineteist välistavad seisukohad kinnitavad eelnõu võimet tegelikke suhteid reguleerida.
Kõve ei jaga arvamust, et töösuhete reguleerimine võlaõigusseadusega esitatud moel viib töövaidluste plahvatuslikule kasvule.
«Põhilised vaidlused seonduvad töösuhte lõpetamisega, kuid ühe seaduse rakendamine ei saa vallandamiste hulga suurenemist esile kutsuda,» oli Kõve veendunud.
Kõve kummutab ka väite, et töövaidluskomisjonid lakkavad töötamast, sest individuaalsete töövaidluste lahendamise seadust ei kavatseta muuta.
Hetkel kuum