6. november 1997
Jaga lugu:

IMFi memorandum on majanduse garantii

Vastab peaministri nõunik Ardo Hansson

See on nagu majanduse kindlustuspoliis. Kui on midagi juhtumas, on meil kontaktid olemas, on krediidiliin, on koostöö IMFiga, kes kindlustab meie tagala.

Varasemates memorandumites oli rohkem rõhku pandud majandusreformidele. Uues memorandumis on põhiküsimus riigi jooksevkonto puudujääk ja selle rõhuasetus on pangandusel ja eelarvepoliitikal.

Meil on IMFiga kokkulepe, et võib olla ka väiksem eelarve ülejääk. IMFi raamatupidamine rehkendab mõningaid asju teistmoodi.

Neid ei huvita ainult keskvalitsus, vaid ka muud fondid. Nii sotsiaalkindlustus- kui ravikindlustusfondis ja mujal on ülejäägid ja lisada saab Eesti Telekomi erastamise tulu. Kui lööme need summad kokku, hakkamegi miljardi kroonini jõudma.

Praegu on arvukad laenud toit jooksevkonto puudujäägile. Raha voolab väliskrediidiliinide kaudu sisse, laenatakse välja siseturul, suureneb inflatsioon ja import. Valitsuse eesmärk on seda ohjeldada, vähendadesda laenude kasvu ja jooksevkonto puudujääki.

Praegu on meie majanduskasv 10--12 protsenti aastas. Seda on pikemas perspektiivis võimatu säilitada.

Ma usun, et intressimäärad hakkavad olema kõrgemad kui praegu. Mõned ettevõtted, kes alguses mõtlesid, et võtavad laenu, nüüd seda enam ei võta. Ka üksikisikul muutub laenude saamine natukene keerukamaks.

Me ei saa lähtuda sellest, mida kergem on laenu võtta, seda parem. Parem on algfaasis seda kasvu ohjeldada.

See hõlmab kõiki meetmeid -- proovida liikuda eelarve ülejäägi suunas, vähendada importi ja inflatsioonisurvet, samal ajal kehtestada kommertspankadele karmimad nõuded laenu andmisel.

IMF jätaks memorandumi meie suure jooksevkonto defitsiidi pärast heaks kiitmata vaid juhul, kui Eesti midagi ette ei võta. Arvestades, mida me oleme välja pakkunud, ütlevad nad: okei, see on meie meelest mõistlik lahendus nendele probleemidele.

Mitte et IMFil selle üle hea meel oleks. Aga ma arvan, et siin on väike nihkumine toimunud ja nad on leebunud.

Eelmine rahvusvahelise valuutafondi memorandum lõppes augustis. Selle ajaks polnud veel tollitariifiseadust vastu võetud. Nüüd on tollimaks memorandumis sees. Umbes sellises sõnastuses, et laustolle ei tule, aga jääb võimalus väga piiratud ulatuses neid rakendada.

Omavalitsuste kulutusi reguleeritakse memorandumis põhiliselt kommertspankade kaudu. Pole mõistlik, et riik, sotsiaalkindlustusfond, haigekassa -- kõik pingutavad kokkuhoiu nimel, aga omavalitsus on see sektor, kes elab üle võimete.

Keskvalitsus peab omakorda rohkem püksirihma pingutama, et tasa teha seda, mida keegi teine kulutab.

Põhimõtteliselt on sellele võimalik kohe alla kirjutada. Kell tiksub. Kindlasti aga tahame maailmale saata positiivse sõnumi enne Euroopa Liidu tippkohtumist detsembris.

Ma ei näe allakirjutamisel Eesti poolt mingeid probleeme. Üllatusi ju ei ole.

Jaga lugu:
Hetkel kuum