6 november 1997

Moskva dilemma ees

Eelmisel nädalal maailma börse tabanud ebastabiilsus avaldab endiselt Vene turgudele järelmõju, mis tähendab, et aktsiahinnad on järsult alanenud ja kasvanud pikaajaliste obligatsioonide tulukus. Investorite usaldust on kärpinud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) eelmise nädala otsus lükata edasi 700 miljoni dollari suuruse osalaenu andmine, mille põhjuseks tuuakse maksude kehva kogumist.

Vene valitsus tahab lähikuudel müüa 4 naftafirma suuri aktsiapakke ja teenida ligi 4 mld dollarit. «Valitsus tahab tulude hankimiseks müüa niipalju kui võimalik, kuid ostjaid ei ole nii palju kui varem,» ütles investeerimispanga J. P. Morgan ekspert Brigitte Granville.

Siiski on näha, et oluliste riigifirmade ostmise vastu tunnevad huvi suured erafirmad. Analüütikud ennustavad, et valitsuse käes olevate Rosneft Oili 63% aktsiate pärast, mille väärtus küünib 1,5 mld dollarini, tuleb tõsine heitlus mitme rühmituse vahel. Venemaa kaks suuremat erafirmat, Lukoil ja Gazprom teatasid sel nädalal, et nad kavatsevad teha ühispakkumise. Lisaks tunneb Rosnefti aktsiate vastu huvi ka teine suur finants- ja tööstusgrupp, kuhu kuuluvad Oneximbank, Sibneft ja Yukos. Vähemalt kaks välismaa naftakontserni -- Royal Dutch/Shell ning British Petroleum -- arvatakse osalevat Rosnefti aktsiate enampakkumisel, mille valitsus on lubanud teha senistest kõige läbipaistvamaks.

Analüütikute sõnul on Rosneftil suur strateegiline tähtsus, mistõttu tema eest pakutakse head hinda isegi halbades turuoludes.

Kui suur on nõudlus teiste müüki tulevate keskmiste naftafirmade Slavneft ja Ida naftakompanii aktsiate järele, ei julge asjatundjad ennustada. Neljas naftafirma Tjumen Oil arvatakse minevat Alfa grupi kätte.

Seni on Vene valitsus erastamisest saadava tulu plaani täitnud. Põhiliselt on aidanud seda saavutada riikliku telekommunikatsioonifirma Svjazinvest 25% aktsiate müük 1,9 mld dollari eest.

See nädal teatas Venemaa riigivarakomitee, et 10 kuuga on riigivara müügiga teenitud 11 470 mld rubla, 75% enam, kui eelarve ette nägi.

Hetkel näib, et välismaised portfelliinvesteerijad on ettevaatlikud nii aktsia- kui ka võlakirjaturul. Kuna valitsuse lühiajaliste võlakirjade tulukus on langenud ning pikaajaliste oma kasvanud, siis näevad analüütikud märke, et investorite huvi Vene sisevõlaturu vastu on hetkel jahenenud. FT-ÄP

Hetkel kuum