Valitsus käivitab uut kohustuslikku kindlustust

Valitsus kavatseb järgmisel aastal käivitada kolm kohustusliku kindlustuse liiki, mille stardikapitaliks pannakse sotsiaalmaksu arvel kõrvale pool miljardit krooni. Sellise kohustuse võttis valitsus rahvusvahelise valuutafondi memorandumiga.

Uued kindlustusliigid on Ardo Hanssoni sõnul tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustus, mis jäävad tööandja kanda. Töötuskindlustuse peab kandma töövõtja.

Rahvusvahelisele valuutafondile antud lubadustega kohustub valitsus säästma järgmisel aastal ravikindlustuse ja pensioniraha arvel 300 miljonit krooni.

250 miljonit krooni tahab valitsus koguda nelja esimese haiguspäeva kinnimaksmisest loobumise arvel. Peale selle tahab valitsus panna töötaja kahe esimese haigusnädala kompenseerimise tööandja õlgadele.

Ardo Hansson ütles, et valitsus ei näe seoses uute kindlustusliikide sisseviimisega ette maksukoormuse suurenemist, sest sotsiaalmaksu kogumist on kavas vähendada pärast stardiraha kogumist uute kindlustusliikide jaoks. Ta ei osanud öelda, kas sotsiaalmaksu vähendatakse juba järgmisel aastal.

Sellel nädalal riigikogusse jõudnud sotsiaalmaksu seaduse eelnõu järgi on sotsiaalmaksu määr endiselt 33 protsenti. Samas pakub ravikindlustusseaduse eelnõu, mis pole veel riigikogusse jõudnud, üheprotsendilist ravikindlustusmaksu vähenemist. See maksumuudatus ei ole seotud aga uute kindlustusliikide sisseviimisega, vaid haiguspäevade kinnimaksmise kohustuse delegeerimisega tööandjale.

Keskhaigekassa direktor Maris Jesse sõnas, et temale on valitsuse säästufondi loomise idee täielik üllatus. «Ma ei oska seda kommenteerida,» lisas ta.

Jesse väitis, et ravikindlustusmaksu arvel ei ole võimalik nii suuri summasid säästa ja seda pole järgmise aasta ravikindlustuseelarves ette nähtud. Tema sõnul on plaanis järgmisel aastal suurendada haigekassa kassatagavara 65 miljoni krooni võrra 265 miljoni kroonini. Täiendava raha kokkuhoidmiseks ta võimalusi ei näe.

Bico Elukindlustuse ASi tegevdirektor, endine sotsiaalkindlustusameti peadirektor Georg Männik ütles, et uued kindlustusliigid on vajalikud, kuid ta soovitab valitsusel enne otsustamist kaaluda, millisele töötajate grupile on neid kindlustusliike tarvis. «Siis saame kätte kindlustuse hinna,» lisas ta.

Männik hoiatas, et eriti ettevaatlik tuleks olla töötuskindlustusega, sest Eesti tööjõuturg on tööpuuduse seisukohalt läbi uurimata ja korralik tööjõuturg pole veel välja kujunenud.

Kutsehaiguste ja tööõnnetuste kindlustuse saaks ühendada ravikindlustuses kasutusel olevate haiguslehtedega, jagades riski tööandja ja töövõtja vahel, lisas Männik.