16 november 1997

Ettevõtjad ja riik peavad vigadest õppima

Maailma finantsturgude ebastabiilsus on viimastel nädalatel puudutanud kõiki rahvusvahelisel turul osalejaid. Ärevus finantsturgudel kajastub ka Eestis.

Eesti on fikseeritud vahetuskursi ja piiranguteta kapitalivoogudega tugevasti integreeritud maailmaturuga, mistõttu olulised majandusvapustused kanduvad Eestisse üle väga kiiresti. Samas langes see hetk kokku Eesti väärtpaberiturul k.a suvest alguse saanud paljuski põhjendamatult kiire aktsiate hindade kasvuga.

Väike avatud majandus on juba oma olemuselt maailmas toimuva suhtes tundlik. Aasia finantsturgudelt alguse saanud rünnakud rahvusvaluutade vastu levisid kiiresti üle maailma.

Eesti krooni vastu sooritati selle lühikese perioodi jooksul miljarditesse kroonidesse ulatunud spekulatiivseid forward-tehinguid.

Seda tehti ootuses, et kroon devalveeritakse, ent samas ei teinud turuga manipuleerijad endale selgeks Eesti rahasüsteemi põhimõtteid. Just valuutakomitee tugevus ja usaldus süsteemi vastu tagasid sarnaste rünnakute nurjumise.

Paraku on sel aastal nii Eesti majandusringkonnad kui ka valitsus käitunud vastutustundetult. Kuigi kõik finantsturgudel toimunud tehingud on mahtunud seaduste raamidesse, pole neid tehes käitutud mõistusepäraselt ja vastutustundlikult.

Aktsiahindade suurt volatiilsust ei saa aga seostada Eesti majanduse põhinäitajate halvenemisega. Pigem võib öelda, et ettevõtted on võtnud liialt suuri riske. Probleeme finantsturgudel pole tekitanud liiga kiire majanduskasv.

Eesti ekspordi peaaegu 30protsendiline aastakasv viitab asjaolule, et kodumaise toodangu konkurentsivõime paraneb. Impordi kasvutempo pidurdub ning kaubavahetusbilanss paraneb.

Siiski on jooksevkonto ligi 10protsendilist defitsiiti suhtena sisemajanduse kogutoodangusse rahvusvaheliselt väljakujunenud arusaamade järgi pikemas perspektiivis võimatu majandada.

Ehkki Eesti puhul on eelkõige tarvis arvestada üleminekumajandusele iseloomulike impordivajadustega, nähakse ka meil ette meetmed jooksevkonto puudujäägi vähendamiseks.

Vaatamata suurtele hinnakõikumistele Eesti aktsiaturul on majanduse peamised näitajad head ning kõik eeldused edasiseks majandusarenguks olemas.

Väliskonkurentsile avatud majanduse, fikseeritud vahetuskursiga valuutakomiteel baseeruva rahasüsteemi ja tasakaalustatud eelarvepoliitika tingimustes on jõutud majanduskasvuni, mis 1997. aastal on vähemalt 7%, inflatsioon on alanenud 10% lähedale.

Oma tähtsaimas lühiajalises majanduspoliitilises programmis, IMFi memorandumis, lubavad Eesti ametivõimud kärpida valitsussektori osa ning jätkata oluliste reformidega ühiskonnas.

Seetõttu usub kaubandus-tööstuskoda, et majanduskasv jätkub. Samuti ei näe me põhjust rääkida krooni devalvatsioonist või võimalikust panganduskrahhist.

Samas on väärtpaberiturul toimunu vajalik õppetund, et majanduse areng ei ole vaid liikumine ühes suunas.

Tehtud vigadest tuleb õppida ja raskusi üheskoos kanda.

Arvestades laenutingimuste üldist karmistumist on just olemasolevate ressursside parem kasutamine ettevõtjate edasise edukuse aluseks.

Börs on normaalselt toimivale majandusele hädavajalik institutsioon. Siiski tekib meie rikkus vaid igaühe põhitegevuses loodavate väärtuste kaudu.

Soodne majanduskliima on Eesti heaolu peamine tagatis.

Lihtne on hävitada maailma majandusringkondade usaldust Eesti vastu, raske seda taastada.

Seetõttu tuleb riigil majanduspoliitiliste otsuste tegemisel olla praegu eriti ettevaatlik.

Hetkel kuum