18. november 1997 kell 22:00

Lühiuudised

Enamik Eesti suurpanku jätkab eluasemelaenu väljastamist, kuid nõuvad kliendi maksejõulisuse kohta lisadokumente.

Hansapanga laenuosakonna juhataja Krõõt Kilvet ütles, et pangas jätkub eluasemelaenu andmine.

Kilveti sõnul väljastakse rohkem tarbimislaenu, kuid ka eluasemelaenu saamine pakub klientidele huvi.

Eluasemelaen põhineb Saksa margal ning on seetõttu odavam, selgitas Kilvet. Kliendid maksavad intressi 12 protsenti laenujäägilt.

Eesti Hoiupanga laenuarendusosakonna juhatja Tanel Kõivupuu ütles, et eluasemelaenu väljastamine jätkub endiselt, kuid pisut konservatiivsemalt kui varem.

Kõivupuu sõnul oli seni laenu omafinantseerimise määr 10--40 protsenti, nüüd on see aga 30--40 protsenti laenusummast.

Reaalseks intressimääraks kujuneb Kõivupuu sõnul 12 protsenti laenu kasutusjäägilt pluss riskimarginaal, mis on null kuni kaks protsenti.

Tallinna Panga eralaenuosakonna juhataja Epp Sillakivi ütles, et vaatamata laenuintresside tõusule on huvi eluasemelaenu vastu säilinud. Sillakivi sõnul kujuneb kliendile reaalseks intressimääraks 15--16 protsenti. Omafinantseerimise määr on kliendile Sillakivi sõnul 40 protsenti.

Eesti Ühispanga asepresident Janek Mäggi ütles, et pank on ajutiselt lõpetanud eraisikute suuremate projektide krediteerimise, kuid jätkab laenude väljastamist korterite ostmiseks.

Ühispangas kujuneb lõplikuks intressiks kliendile 15 protsenti. BNS

Põhja-Euroopa juhtivale turvakontsernile Securitas AB kuuluv turvafirma Securitas kavatseb osa võtta ASi Eesti Valvekoondis erastamisest.

Securitas tahab Valvekoondise ostuga suurendada oma turuosa ja saada juhtivaks firmaks ka valveteenistuse pakkujana, ütles Securitase peadirektor Riho Lutter.

Praegu on Securitas Eesti turvaturul turvatehnika müügi ja paigaldamise liidrite hulgas.

Valvekoondise ostuhuvi on kinnitanud nii Claudia Grupp kui Eesti suurim turvafirma ESS. BNS

Hansapank korraldab täna Tallinnas Sakala keskuses konverentsi «Majanduskonjunktuur täna ja lähitulevikus».

Konverentsil esinevad ettekannetega majandusminister Jaak Leimann, Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus, Hardo Pajula Price Waterhouse'ist ning Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ja juhatuse esimees Jüri Mõis.

Prognooside kohaselt võtab seminarist osa ligikaudu 700 Eesti firmade ja asutuste esindajat. BNS

Pankadevahelisel rahaturul on hakatud taas sooritama üleöötehinguid ning rahaturu intressimäärade tõus on peatumas.

«Kuu algupoolel olid pangad passiivsed, kogusid reserve ja midagi suurt välja ei laenanud,» ütles Hansapanga rahaturgude diiler Ege Metsandi.

«Praegu näib, et midagi on pankadel juba kogunenud ja vähehaaval on hakatud üleööturul laene välja andma,» ütles ta.

Esmaspäeval olid üleööturu intressimäärad 17 protsendi juures.

Metsandi sõnul on intressimäärad võtnud suuna allapoole, mida on näha riigikassa deposiitide intressimäärade langusest.

Kui likviidsuskriisi kõrghetkel möödunud nädalal jõudsid riigikassa deposiitide intressid 20 protsendi lähedusse, siis esmaspäeval kõikusid intressid vahemikus 16,85--18,55 protsenti ning teisipäeval juba 16,4--16,8 protsendi juures. BNS

Tartu linnavalitsus tegi eile linnavolikogule ettepaneku kehtestada uuest aastast maamaksu määraks 1 protsent.

Selle aasta maamaksumäär oli Tartus 0,9 protsenti.

Üheprotsendilisest maamaksu määrast peaks linnaeelarvesse prognooside kohaselt laekuma kokku 9,8 miljonit krooni.

Maamaksuseaduse rakendamise korra kohaselt peab järgmise aasta maksumäär olema kinnitatud hiljemalt jooksva aasta 15. detsembriks. Tartu linnavolikogu hakkab asja arutama tõenäoliselt oma 4. detsembri istungil. ETA

Valitsus ei toetanud eile Isamaaliidu poolt esitatud seaduseelnõu ettepanekuga tõsta kütuseaktsiisi seni kavandatust poole vähem.

«Praeguse seaduse järgi hakkavad uued kütuseaktsiisi määrad kehtima 1. detsembril ja on lausa kummaline hakata kohe pärast seda arutama uut eelnõu,» ütles justiitsminister Paul Varul.

«Pealegi vähendab see eelnõu riigieelarve tulusid 140 miljoni krooni võrra ja praeguses eelarve menetlemise protsessis ei saa see valitsuse poolt kuidagi toetust leida,» märkis Varul. BNS

Valitsus kinnitas eile rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide 1998. aasta väljapüügimahud, mille kohaselt võivad Eesti kalurid püüda tuleval aastal Läänemere avaosas 8471 lõhet.

Soome lahest võib lõhet püüda 10 230 isendit, ütles valitsuse pressinõunik Daniel Vaarik.

Räime võivad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 56 800 tonni, kilu 56 650 tonni ja turska 2 492 tonni.

Väljapüügimahtude määramisel lähtuti rahvusvahelise Läänemere kalanduskomisjoni soovitustest. ETA

Riigikogus teisipäeval vastu võetud seadusega on Eestis kaitstud tööstusdisainilahendused ja sätestatud karistused seaduserikkujatele.

Valitsuse algatatud seadus väljendab tööstusdisainerite, ettevõtjate ja välisinvestorite huve ning on kooskõlas rahvusvaheliste õigusnormide ja Euroopa Liidu direktiividega.

Majandusminister Jaak Leimanni sõnul mõjutab aasta lõpus jõustuv seadus otseselt tootmist ja kaubandust.

«Ettevõtjad on sunnitud pöörama põhitähelepanu originaalse väliskujundusega tarbekaupade tootmisele ja tegema tihedat koostööd disaineritega, mis omakorda tõstab disainerite loomeaktiivsust,» ütles ta. BNS

Hetkel kuum