Fondide loomise üks põhjusi on see, et kui Soomest saab tulevase Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) liige, siis puudub tal edaspidi majanduskonjunktuuri ajal Soome marga devalveerimise võimalus. Puhverfondide loomise seadis Soome ametiühingute keskliit tingimuseks, et ta toetaks Soome astumist EMUsse.

Soome tööandjate ja ametühinguliitude esindajad jõudsid sel nädalal kokkuleppele EMU puhverfondide moodustamises. Need luuakse 1999. a alguses ja need püüavad ära hoida sotsiaal- ja muude riiklikult määratavate maksude kõikumist majanduskonjunktuuri muutumise ajal. Puhverfondide tervikmaht on 6,5 miljardit Soome marka ja see tase loodetakse saavutada 2002.--2004. aastaks.

Sissetulekutasemega seotud töötusgarantiide puhul on palgasaaja ja tööandja makstav osa seotud riigi tööpuuduse tasemega ehk summa suureneb või väheneb vastavalt sellele, milline on riigi hõiveolukord.

Järgmisel aastal rahastatakse Soomes töötusgarantiifondi nii, et töötuskindlustusmaks moodustab üldsummast 2,8 ja palgasaajate osakaal 1,4 protsenti.

1999. aastast alates muutub maks vajaduse korral vastavalt majanduskonjunktuurile võrdselt palgasaajatel ja ettevõtetel. Puhverfondid koondatakse töötuskassade keskkassasse, mille nimetus muudetakse töötuskindlustusfondiks.

Tööpensionikompaniide stabilisatsioonifondi kogutava puhverfondi hinnanguline maht moodustab 2,5 protsenti aastasest palgasummast. Selle puhverfondi maht on seega järgmise aastal ligikaudu 3,5 miljardit Soome marka.

Riigi majanduskasvu korral lastakse stabilisatsioonifondil kasvada ja majanduslanguse puhul seda vähendatakse.

Soome tööturuorganisatsioonide juhid leidsid, et EMU puhverfondide moodustamise lepe kiirendab kokkuleppe saavutamist ka Soome järgmise aasta riigieelarve palgapoliitilistes küsimustes.

Soomes on riigi liitumine Euroopa majandus- ja rahaliidu EMUga tekitanud viimastel nädalatel ägedaid vaidlusi. Viimased küsitlused näitavad, et Soome liitumist Euroopa majandus- ja rahaliiduga ei poolda 57 protsenti vastanuist. STT-ETA-DI-ÄP