• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas vähendada börsiriski?

    Kui tahad börsil tõesti raha teenida, siis tuleb kõigepealt väga täpselt tegelda sellega, et teada riigi makroökonoomilisi riske.
    Teiseks tuleb kahtlemata tegelda konkreetse ettevõtte n-ö uurimisega, mille aktsiad soovitakse osta. Ja väga tähtis oleks teada veel üldist turu käitumist, st kuidas on trend, kas välisinvestorid tulevad või lähevad, aga ma kardan, et seda saavad teada ainult börsil osalejad ja maaklerid. Minul niisugune informatsioon puudub, mina lihtsalt vaatan arvutist ja näen, kui palju on börsil tehinguid ja püüan sealt tuletada, et kas on aktiivsuse tõus või aktiivsuse langus.
    Pean ennast suuremaks investoriks ja see on nüüd see suurema investori loogika. Suurem investor, kes ikka mängib miljonitega, see ei saagi küsida, eks ole, mingisuguse juhusliku maakleri käest, keda ta kolmas kord näeb, et kuule, kas tasub osta või ei tasu osta. See kindlasti ütleb, ja ka meile on öeldud, et kuulge, mehed, teil on nii väike võimendus, ostke juurde.
    Teine küsimus on see, et mina kunagi aktsiate pandiks enda korterit ega koera kaelarihma ei ole pannud. Seoses sellega kõik, mis mulle jääb, see on ainult võit. Ning praegusel momendil on võit päris suur, sest minulegi pakuti ja ma kasutasin reposid, aga kusagil juunis-juulis hakkasin võimendusi vähendama ja ma tunnen ennast hästi.
    Maailma ühe parima fondihalduri Peter Lynchi soovitus on, et esimene asi, mis tuleb investeerimisel teha, on see, et endale enne kõik eluks vajalik ära osta -- auto, maja, muud materiaalsed väärtused, mida hing ihaldab -- ja alles pärast seda järelejäävate vahenditega minna börsile. Tegelikult tuleks enda jaoks paika panna ka kõige mustem stsenaarium, mis üldse saab tekkida, et kogu see raha, mis mängu pannakse, kaob, ja siis arvestada, kui palju see raha kadumine mõjutab teie edaspidist eksistentsi. Ei saa investeerida börsile raha, mida teil ei ole, ühesõnaga raha, mis on laenatud. See on kõige mõttetum tegevus, mis üldse teha annab, sest siin on risk niivõrd kõrge: esiteks see raha, mis te börsil mängu panete, ei ole teie oma ja kui te selle raha veel üles ka veel võimendate, siis see raha on nagu topelt mitte teie oma. Selles suhtes on päris valus, kui see muutus hakkab toimuma mitte positiivses, vaid negatiivses suunas.
    Risk iseenesest on puhtalt iga investori enda asi ja igaüks paneb enda jaoks paika riskitaluvuse. Börsikaotuses panka süüdistada on naeruväärne. Me ei ole kunagi sundinud tegema ega ka tungivalt soovitanud teha kellelgi repotehinguid. See on investori enda otsustada, kas ta võtab finantsvõimenduse peale või ei võta ja kui võtab, siis mis määral ta selle võimenduse peale võtab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.