Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Langus pitsitab ettevõtteid
Kuigi seni on langust Tal-linna väärtpaberibörsil hinnatud eeskätt pankade ning eraisikute seisukohast või silmade läbi, omab see pankade kõrval märkimisväärset mõju teistelegi ettevõtetele.
Oma majandustegevuse ja plaanid liigselt börsiga sidunud firmade hulgas võib Äripäeva arvates lähematel kuudel oodata otseselt börsilangusest põhjustatud pankrotipuhangut.
Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus tunnistas, et novembris võib pank kasumist ilma jääda või koguni kahjumit teenida. Tallinna Panga juhatuse liiget Martti Siimanni ajasid teiste pankade hämmastavalt suured oktoobrikasumid praeguse börsilanguse taustal naerma juba paar nädalat tagasi. Seega on õigus pangandusspetsialistil, kes tänases Äripäevas ütleb, et pangad paiskasid juba oktoobris kõik reservid mängu, lootuses, et novembris olukord börsil normaliseerub.
Elu näitab aga, et isegi rahajuhtimisest teenivad pangad on börsi käitumist hinnates alt läinud. Mis siis veel rahaga otseselt mittetegelevatest ettevõtetest rääkida, kellest umbes viiendikul on oma väärtpaberiportfell. Et ÄP indeks on praegu vaid pisut suurem kui aasta algul, võib piltlikult rääkida sellest, et lõviosa portfellis olevatest aktsiatest on oma väärtust kaotanud. Kõigepealt tähendab see, et loodetud erakorralist tulu enamik ettevõtteid praegu aktsiatelt ei teeni. Plaanid, mida börsilt saadava rahaga taheti ellu viia, jäävad teostamata või lükkuvad edasi. Rahaallikana on aktsiad suvise kõrgseisuga võrreldes ligi kaks kolmandikku odavamad.
Kui börsirisk on ettevõttes piisavalt läbi kaalumata, võivad aktsiad ettevõttele kaasa tuua ka olulisel määral kahjumit. Ettevõtte jaoks, kes rajas oma lootused ja plaanid börsitõusule ning pani sinna pöörlema nii oma käiberaha kui laenuraha, on must stsenaarium paraku juba käivitunud.
Kummitab käibevahendite nappus ning ka laen tuleb veel tagasi maksta. Nii üheks kui teiseks on pangast lisa saada raske ja kallis. Vastutulek tähtaegade venitamise või lisakrediidi näol on välistatud. Kuigi on selge, et peagi läheb olukord börsil soodsamaks, ei malda enda raha päästvad pangad oodata ja nõuavad tungivalt lisatagatisi või panditud aktsiate realiseerimist. Nõiaring vähendab aktsiahindu turul veelgi.
Viimast lootust üleval hoi-des viivitab selline ettevõte maksetega, mis võib ahelreaktsioonina kaasa tuua probleeme partneritele või riigieelarvele, kellel jääb samuti loodetud raha saamata. Pole saladus, et riigimaksudega venitatakse hädas olles viimase piirini, seega ei pruugi aastalõpu maksulaekumised olla enam nii edukad kui seni. Tõelisi probleeme võib tekkida tuleva aasta riigieelarve täitumisega.
Usaldus firma vastu väheneb ja temaga sõlmitud kokkulepetest võidakse loobuda. Selline ettevõte võib lõpetada mõne aja pärast pankrotiga, eriti kui finantsvõimendust kasutades on oma hädad samuti ette mitmekordistatud.
Kuigi Eesti ettevõtete majandustegevus oli vahepealse eufooria tõttu ehk ebaloomulikult börsiga seotud, on nii lühinägelikke ettevõtteid tõenäoliselt siiski vähe.
Küll aga kajastub nii börsi- kui laiemalt rahanduskriis ettevõtetes sel viisil, et arendustegevus kahaneb, tõmmatakse kokku jooksvaid kulutusi, kärbitakse jõulupreemiat, palgaläbirääkimistel pakutakse töötajatele tunduvalt vähem kui ehk aasta keskel oleks eeldanud jne.
Kindlasti ei pea aga kogu vabariik poodi kinni panema, nagu kirjeldati kuid kestva börsilanguse mõju majanduse arengule kolm nädalat tagasi. Üksikud poekesed sellest aga ilmselt ei pääse.