Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õllesõda Tartu ja Saku vahel jätkub
Kui praegu kehtiv aktsiisimäär õlle kohta on ettevõtjate ja poliitikute sõnul kehtestatud Tartu õlletehase näpunäidete järgi, siis uute, teineteisest sõltumatult esitatud seaduseelnõude taga nähakse Saku õlletöösturite lobby.
Reformierakonna esitatud eelnõu kohaselt peaks alates järgmise aasta algusest hakkama kehtima kõikidele õlletootjatele sõltumata nende tootmisvõimsusest ühesugune aktsiisimäär. Kuni 4,7protsendilise alkoholisisaldusega lahja õlle aktsiisimäär oleks 2 krooni liitrilt, kangema õlle oma 3,5 krooni liitrilt.
Teine õlleaktsiiside muutmist puudutav eelnõu on peaminister Mart Siimanni korraldusel ettevalmistamisel rahandusministeeriumis. Selle eelnõu kohaselt oleks aktsiisimäärade suurus peale kanguse jagatud ka tootjate järgi.
Valitsuse eelnõu kohaselt peaksid väikesed tootjad, nagu näiteks Pärnu, Karksi ja Viru-Nigula õlletehas, kelle tootmismaht on aastas kuni viis miljonit liitrit, maksma lahja õlle liitri pealt 2 ja kangelt õllelt 2,5 krooni aktsiisimaksu.
Suured tootjad, nagu Saku ja Tartu õlletehas, maksaksid selle eelnõu järgi vastavalt 3 ja 3,5 krooni liitrilt aktsiisi.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt maksab Saku õlletehas, kes on ainus üle 20 miljoni liitrise tootmismahuga tootja, võrdselt lääne õlletootjatega 3 krooni lahja õlle liitrilt ja 3,5 krooni üle 4,7protsendilise kangusega õlle liitrilt aktsiisi. Tartu õlletehas maksab praegu vastavalt 2,5 ja 3 krooni, ülejäänud tootjad 2 ja 2,5 krooni.
Tõenäoliselt on hea lobby'ga võimalik midagi saavutada, kommenteeris Saku õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel praegu kehtivaid aktsiisimäärasid. «Mina isiklikult ütleksin, et praegu ei ole tegemist mingi Saku hetke-lobby'ga, vaid on lihtsalt teadvustatud, et kevadel tehtud otsus oli vale,» sõnas Remmel.
Reformierakonna liige Andres Lipstok ütles, et praegu kehtiv alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seadus on tekitanud ebanormaalse olukorra, kus aktsiis on diferentseeritud ainult lähtuvalt sellest, kui palju üks või teine tehas õlut toodab. «See pärsib igal juhul konkurentsi,» ütles Lipstok »Suuruse järgi ei saa ju hakata karistama.»
«Kui seada eesmärgiks läbi maksuseaduste erineva suurusega ettevõtteid toetama hakata, siis on see otsene dotatsioon, mis normaalse turumajandusega kokku ei käi,» sõnas Lipstok.
«Eelmise eelnõu läbiminek oli minu arvates puhas lobby tulemus,» ütles Lipstok. Ta lisas, et loodab riigikogu majanduslikule mõtlemisele, kui päevakorras olevaid seaduseelnõusid arutama hakatakse.
ASi Viru Õlu finantsdirektor Marianne Paas ütles, et ka Viru Õlu on sellel aastal jõudnud oma tootmismahult Tartu õlletehasega samasse aktsiisimaksu gruppi.
Kui meie ja Tartu õlletehase aktsiisimäärad tõstetakse Saku omadega ühele tasemele, siis see mulle isiklikult küll ei meeldi, märkis ta. Pärast kavandatavate aktsiisimääradega tutvumist ütles Paas, et need maksumäärad, mida uutes eelnõudes taotletakse, on puht Saku huvides.
Paasi sõnul peaksid üleminekuperioodil olema aktsiisimäärad tootjatel veidi erinevad. «Kas me nüüd tahame, et meile jääb üks või parimal juhul kaks-kolm õlletehast,» lisas ta.
Samas märkis Paas, et olukord, kus iga valitsus on võtnud endale südameasjaks vähemalt korra õlleaktsiise üle vaadata, on absurdne. «Võiks ettevõtetel lasta ennast veidi koguda,» lausus ta.