- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida tuleks silmas pidada dividendide maksmisel?
Seoses aastalõpuga lähenevad ka ettevõtete üldkoosolekud. Üks üldkoosoleku teemadest on kindlasti dividendide maksmise küsimus. Seega peaksid ettevõtted juba täna sellega tegelema, et planeerida näiteks rahavoogusid.
Finantsteooria kohaselt luuakse omanikele väärtust läbi kapitali kasvu ja dividendide. Dividendide abil informeeritakse turgu, vabanetakse liigsetest vahenditest, kompenseeritakse investoritele ja optimeeritakse ettevõtte kapitalistruktuuri.
Praegu on eesti ettevõtete jaoks küsimus selles, kuidas saavad dividendide maksmisest aru aktsionärid ja milline on nende mõju ettevõtte turuväärtusele?
Paljudel eesti ettevõtetel on ilmselt pankade nõudmiste mõjul suundumus hoida võimalikult suurt omakapitali. Tüüpiliseks näiteks on vaba omakapitali arvel fondiemissiooni korraldamine. Nobeli majanduspreemia laureaadid Miller ja Modigliani on tõestanud, et ettevõtte väärtus suureneb iga omakapitali krooni vahetamisega laenukapitali krooni vastu summas, mis võrdub 1 kroon korda efektiivne tulumaksumäär. See kehtib punktini, millest alates laenuandjad (pangad) hakkavad nõudma kõrgemat intressimäära suurenenud riski eest. Seega võib liialt suur omakapitali osakaal vähendada ettevõtte turuväärtust.
Maailmapraktikast võib tuua erinevaid näiteid. Tihti on dividendide maksmisel positiivne mõju ettevõtte turuväärtusele. Samas tänapäeva kõige levinum finantsteooria väidab, et dividendidel pole otsest seost ettevõtte turuväärtusega. See seisukoht põhineb mitmel eeldusel, millest olulisim on dividendide ja kapitalitulu maksumäära võrdsus.
Eesti eripäraks maksustamise osas on dividendide ja realiseeritud kapitalitulu erinev maksustamine. Dividendid on Eestis investori jaoks maksuvabad, samas kui kapitalitulu pealt tuleb tasuda tulumaks.
Seega, kui ettevõte jätab aktsionäridele dividendid välja maksmata kandes summad seotud omakapitali, peab ta garanteerima neile tulumaksu võrra suurema kapitalitulu välja maksmata summa pealt.
Loomulikult on siin ka teisi aspekte, mida tuleks arvesse võtta, nagu rahavoogude küsimused (lisaks dividendidele tuleb maksta ka 35% ulatuses avansiline tulumaks) ja soovitav kapitalistruktuur.
Siiski ei ole ilmselt praegune olukord, kus dividende makstakse suhteliselt vähe ja harva, investorite seisukohast õigustatud.
Hetkel kuum
- Fondiemissiooni või seotud omakapitali reservide moodustamisel tuleks tõsiselt kaaluda, kas nende moodustamine on põhjendatud, sest selle tulemusena tuleb ettevõtte juhtkonnal tagada tulumaksu võrra suurem tootlus. Näiteks võib dividendid välja maksta ja hiljem korraldada eraldi aktsiaemissiooni.
- Silmas tuleks pidada avansilist tulumaksu dividendidelt. Avansiline tulumaks tuleks planeerida sellisel moel, et oleks ära kasutatud lähituleviku tulumaksu maksed.
- Dividendid võimaldavad investoritel teha ise otsuseid. Nad saavad näiteks osta uuesti ettevõtte aktsiaid.
- Dividendide abil saab reguleerida kapitali struktuuri ja optimeerida ettevõtte väärtust.
Loomulikult on tegelikkus palju keerulisem, kuid eelpool toodud aspekte tuleks dividendipoliitika osas silmas pidada.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele