• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline kasu on ettevõtetel riiklikust arengukavast?

    Iga ettevõte tegutseb teatud kindlas ühiskonnas ja tingimustes ja eks me peame seda arvestama, millised mängureeglid valitsus ette kirjutab.
    Ja eks ta neid reegleid kirjutab ka selle alusel, kuidas ta oma perspektiivplaani paika paneb. Kui palju tal eelarvesse raha on vaja ja kui palju ta siis planeerib, et tootjad toodavad selleks, et näiteks ettevõtte tulumaksu maksta.
    Hea oleks, kui need kavad sisaldaksid olulisi arengusuundasid. Kuidas valitsus planeerib, kuidas üks või teine haru võiks Eesti riigis areneda välisfaktoritest tulenevalt. Mitte Eesti enda dikteeritavatest faktoritest (ma mõtlen siin maksupoliitikat või finantspoliitikat), vaid kuidas turud mujal maailmas võivad üht- või teistpidi mõjutada Eesti riigis ühe konkreetse haru edasiliikumist.
    Majandustegevuse kokkuvõtted tehakse ja ametnikud kirjutavad valitsusse ettekandeid, kuidas üks või teine haru on arenenud. Aga kuidas valitsus näeb, millised harud millises suunas arenevad, seda ei ole olnud. Sellest aga sõltub, kui palju kutsekoolidesse ühele või teisele erialale õpilasi võtta.
    Siiani on just see tunda andnud, et sellised kavad on puudunud. Kui oleme planeerinud endale pikemat arengukava või ka järgmise aasta eelarvet, siis n-ö majandusruum ja keskkonnaprobleemid on olnud kõige ebaselgemad. Selles mõttes annab see kindlasti ettevõttele prognooside tegemiseks mingisuguse aluse.
    Tore on ju teada trende. Millised nad võiksid olla Eesti majanduses. Kas seal on kasv või on stabiilsus, kas areng kiireneb või aeglustub -- need on kõik olulised asjad.
    Veel on väga oluline, millised on maksude suundumused. Kahjuks on õlleaktsiis olnud üks selline valitsuste lemmikteema, mis ei ole andnud töörahu.
    Maksupoliitikas on oluline teada, mis on ees ootamas. Loodaks kuulda märksõnu alkoholipoliitika kohta. Kuidas on maksustatud kangem alkohol võrreldes nõrgemaga. Kui suured on aktsiisimaksu tasemed võrreldes näiteks bensiiniaktsiisiga.
    Kas meie maksukoormus suundub Euroopa lipulaevade, Skandinaaviamaade suunas või tahame jääda mõõdukaks, nagu Kesk- või Lääne-Euroopa riigid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.