Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ettevõtete laenuvajadus võib väheneda

    Räägitakse majanduse mahajahutamise vajadusest. Paraku pole veel kõik arvutused valmis, et võiks teha järeldusi, mida see kaasa toob. Selge on üks -- ettevõtete müügi kasvutempo alaneb --, kuid millist mõju avaldab see pankadele, investoritele ja kogu majandusele, need probleemid alles vajavad selgeksrääkimist. Ja mitte ainult rääkimist, vaid ka tõestamist arvutuste varal.
    Võtame arvutuste aluseks ühe keskmise Eesti ettevõtte, mille netomüük aastas on 3 miljonit krooni ja mis viimastel aastatel arenes hoogsalt, s.o müügi kasvumääraks oli isegi 10--20% aastas.
    Ettevõtte tegevustulukuseks (M, profit margin) on 3,8% ja säilitatava tulu määraks (b?) 50%. Peale selle iseloomustab antud ettevõtet suhteliselt kõrge varade ja müügi suhtarv (A/S), s.o 66,67%, ning spontaanselt tekkiva võla ja müügi suhtarv (L?/S) s.o 6,67%.
    Oletame nüüd, et ettevõte, mille müük möödunud aastal oli 3 000 000 krooni, kavandab järgmise aasta müügi suurenemiseks vaid 3,21%. Vaatame, mis juhtub täiendava finantseerimisvajadusega (AFN, additional funds needed), kasutades üldtuntud valemit:
    AFN = (A/S) DS -- (L?/S) DS -- MS1 (b?), kusjuures DS = (S0)(g).
    Edasi vaatame, mis juhtub siis, kui ettevõtte müük kasvab järgmisel aastal 20%, 10%, 0% või hoopis -10%, ning saadud arvandmetega täidame juuresoleva tabeli.
    Kui müük suureneb tõepoolest vaid 3,21%, siis ettevõte praktiliselt täiendavat välist finantseerimist ei vajagi. Kui ettevõtte netomüük kasvab vähem kui 3,21%, siis hakkab tal tekkima hoopis finantseerimisülejääk. Näiteks kui järgmisel aastal ettevõtte müük hoopis väheneb 10%, siis võib ta pangale tagastada 230 000 krooni, sest seda raha pole tal enam lihtsalt vaja. Edasi arvestagem aga olukorraga, kus Eestis töötab kümneid tuhandeid ettevõtteid, mille omavaralisus pidevalt kasvab (praegu on meie ettevõtete omakapitali osatähtsus üle poole finantseerimisstruktuuris) ning laenuvajadus järsult väheneb.
    Samal ajal aga pangad lubavad oma investoritele (aktsionäridele, hoiustajatele) üha kõrgemat tulu ning investorite nõutava tulunormi rahuldamiseks peavad nad omakorda tõstma väljaantavate laenude intressimäära.
    Tulemuseks on pankadevahelise konkurentsi teravnemine, laenuintressimäärade mõningane langemine ning pankade kasumi vähenemine. Kõik see peegeldub momentaanselt aktsiate hindades, investorite närvilisuses, aga võib-olla ka majanduse seiskumises, kinnikülmutamises. Seega majanduse mõningase mahajahutamise resultaadiks võib olla hoopis liigne ülejahutamine, külmumine.
    Kokkuvõtteks peab rõhutama, et meil pole kogemusi Eesti majanduse arengustsenaariumide (nõrk, keskmine, kuum) prognoosimiseks, mis oleksid vabad poliitikute emotsioonidest ja tugineksid paljuvariandilistele arvutustele ning sobivatele hindamiskriteeriumitele. Praegu tundub, et Eesti majandus areneb nõrga stsenaariumi kohaselt, mille lõpptulemused on võrreldavad ehk krahhiga, mis järgneb pärast buumi. Ilmselt peaksime toetama keskmist arengustsenaariumi (kasvuga 8--12% aastas).
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Euroopa Liit kulutab Vene riigivaralt saadud kasumi Ukraina sõjaliseks abiks
Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu esimese makse kasutamises: juuli lõpus laekub Euroopa Komisjoni arvele umbes 1,4 miljardit eurot, mis kulutatakse Ukrainale kiirkorras laskemoona ja õhukaitse ostmiseks. Eestil on otsuse elluviimisel kandev roll, teatas välisministeerium.
Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu esimese makse kasutamises: juuli lõpus laekub Euroopa Komisjoni arvele umbes 1,4 miljardit eurot, mis kulutatakse Ukrainale kiirkorras laskemoona ja õhukaitse ostmiseks. Eestil on otsuse elluviimisel kandev roll, teatas välisministeerium.
Eesti meediaettevõtted asutasid kollektiivse esindamise organisatsiooni
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.