Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ettevõtete laenuvajadus võib väheneda

    Räägitakse majanduse mahajahutamise vajadusest. Paraku pole veel kõik arvutused valmis, et võiks teha järeldusi, mida see kaasa toob. Selge on üks -- ettevõtete müügi kasvutempo alaneb --, kuid millist mõju avaldab see pankadele, investoritele ja kogu majandusele, need probleemid alles vajavad selgeksrääkimist. Ja mitte ainult rääkimist, vaid ka tõestamist arvutuste varal.
    Võtame arvutuste aluseks ühe keskmise Eesti ettevõtte, mille netomüük aastas on 3 miljonit krooni ja mis viimastel aastatel arenes hoogsalt, s.o müügi kasvumääraks oli isegi 10--20% aastas.
    Ettevõtte tegevustulukuseks (M, profit margin) on 3,8% ja säilitatava tulu määraks (b?) 50%. Peale selle iseloomustab antud ettevõtet suhteliselt kõrge varade ja müügi suhtarv (A/S), s.o 66,67%, ning spontaanselt tekkiva võla ja müügi suhtarv (L?/S) s.o 6,67%.
    Oletame nüüd, et ettevõte, mille müük möödunud aastal oli 3 000 000 krooni, kavandab järgmise aasta müügi suurenemiseks vaid 3,21%. Vaatame, mis juhtub täiendava finantseerimisvajadusega (AFN, additional funds needed), kasutades üldtuntud valemit:
    AFN = (A/S) DS -- (L?/S) DS -- MS1 (b?), kusjuures DS = (S0)(g).
    Edasi vaatame, mis juhtub siis, kui ettevõtte müük kasvab järgmisel aastal 20%, 10%, 0% või hoopis -10%, ning saadud arvandmetega täidame juuresoleva tabeli.
    Kui müük suureneb tõepoolest vaid 3,21%, siis ettevõte praktiliselt täiendavat välist finantseerimist ei vajagi. Kui ettevõtte netomüük kasvab vähem kui 3,21%, siis hakkab tal tekkima hoopis finantseerimisülejääk. Näiteks kui järgmisel aastal ettevõtte müük hoopis väheneb 10%, siis võib ta pangale tagastada 230 000 krooni, sest seda raha pole tal enam lihtsalt vaja. Edasi arvestagem aga olukorraga, kus Eestis töötab kümneid tuhandeid ettevõtteid, mille omavaralisus pidevalt kasvab (praegu on meie ettevõtete omakapitali osatähtsus üle poole finantseerimisstruktuuris) ning laenuvajadus järsult väheneb.
    Samal ajal aga pangad lubavad oma investoritele (aktsionäridele, hoiustajatele) üha kõrgemat tulu ning investorite nõutava tulunormi rahuldamiseks peavad nad omakorda tõstma väljaantavate laenude intressimäära.
    Tulemuseks on pankadevahelise konkurentsi teravnemine, laenuintressimäärade mõningane langemine ning pankade kasumi vähenemine. Kõik see peegeldub momentaanselt aktsiate hindades, investorite närvilisuses, aga võib-olla ka majanduse seiskumises, kinnikülmutamises. Seega majanduse mõningase mahajahutamise resultaadiks võib olla hoopis liigne ülejahutamine, külmumine.
    Kokkuvõtteks peab rõhutama, et meil pole kogemusi Eesti majanduse arengustsenaariumide (nõrk, keskmine, kuum) prognoosimiseks, mis oleksid vabad poliitikute emotsioonidest ja tugineksid paljuvariandilistele arvutustele ning sobivatele hindamiskriteeriumitele. Praegu tundub, et Eesti majandus areneb nõrga stsenaariumi kohaselt, mille lõpptulemused on võrreldavad ehk krahhiga, mis järgneb pärast buumi. Ilmselt peaksime toetama keskmist arengustsenaariumi (kasvuga 8--12% aastas).
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Apple, Amazon ja Alphabet jooksid tulemustega lati alt läbi
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.