4 detsember 1997

Majanduskeskkond sai kainestava hoobi

Majandusekspertide hinnangul on sel sügisel Eestit tabanud finantskriis hea ja mõjub majanduskeskkonnale tervendavalt. Tõeliselt head projektid ei jää rahapuudusel teostamata ja inimesed õpivad oma võimalusi senisest enam arvestama. Samuti õpitakse kavandatavaid ettevõtmisi analüüsima ja ehk jäävad nüüd rahastamata ka mitmed küsitava äriväärtusega plaanid.

Kui suvel sundis konkurents kommertspankasid oma laenuandmise tingimusi leebemaks muutma ja baasintresse alandama, siis sügisene rahakriis turul sundis panku vastupidiselt käituma.

Kommertspangad hakkasid üksteise järel intresse tõstma ja laenutingimusi karmistama.

Kroonilaenude intressid on suviselt tasemelt tõusnud praeguseks vähemalt 7-8 protsendipunkti võrra 17-18 protsendini. Ainsana hoiab baasintressi 12 protsendil Ühispank ja nagu näha, kajastub see ka tulemustes -- novembris suurenes panga laenuportfelli 151 mln krooni võrra.

Kui suvel võis baasintressile lisanduv riskimarginaal olla mõne ettevõtte jaoks ka negatiivne, siis praegu sellist võimalust naljalt enam ei saa.

Forekspanga laenujuhi Rait Karu sõnul on eraisikutele näiteks eluasemelaenude väljastamisel suurendatud omafinantseeringu määra seniselt 30 protsendilt 40-le.

Saksa margaga seotud eluasemelaenudele pankade poolt lisatav riskimarginaal on tõusnud keskmiselt 1,5 protsendi võrra. Kui laenamise suvisel kõrgperioodil lisasid kommertspangad 6 kuu liborile (tollal 3,5 protsenti) veel omalt poolt 8protsendilise kasumiosa, siis nüüd võib see ulatuda 10 protsendini.

Karu möönab, et elu on näidanud vajalikkust senisest rohkem kontrollida väljastatud laenude kasutamist. «Tuleb olla kindel, et korteri remondiks võetud raha läheks tõepoolest remondiks, mitte börsile, « lisab ta.

Laenuintresside tõus on vähendanud ka laenusoovijate arvu, sest inimesed püüavad oma laenuvõtmist edasi lükata kevadesse.

Rait Karu sõnul võib intressimäärade alanemist oodata ehk alles järgmisel suvel.

Kevadel vallandunud aktsiahindade tõus Tallinna väärtpaberibörsil ja kergelt saadud hiigelkasumid meelitasid investoreid suunama börsile mitte ainult vabasid vahendeid, vaid ka pankadest saadud laenuraha.

Hoolimata majandusspetsialistide hoiatustest paigutati börsile eluasemelaenud ja riskialtimad pantisid ka perekonna vara. Ettevaatlikkusele manitsejaid peeti lausa rahvavaenlasteks.

Seda kuni 23. oktoobri musta neljapäevani, mil aktsiahinnad Tallinna börsil langesid 15,3 protsenti. Musti neljapäevi ja teisipäevi tuli veel ja enam kui 1300punktine Äripäeva indeks on praeguseks kaotanud oma väärtusest poole.

Väärtpaberianalüütikute hinnangul on börsilangus stabiliseerunud ja turg ootab võimalust uueks tõusuks, mida samas enne uut aastat ei prognoosita.

Investorid on tehtud ettevaatlikuks ja iga väiksemgi võit püütakse välja võtta, põhjendab turul toimuvaid väiksemaid kõikumisi Äripäeva analüütik Toomas Truuverk.

Börsile vaid oma vaba raha investeerinutel pole põhjust liigselt kurvastada ja praegune hinnatase meelitab uusi investeeringuid tegema, kinnitab majandusministeeriumi osakonnajuhataja, väikeinvestor Kalev Pikaru, kes ise laenurahaga börsile ei kippunud.

Mitmesuguseid finantsvõimendusi kasutanutel läks aga kehvemini, nagu ilmekalt kinnitab üheksa miljonit krooni kaotanud rootslase Tony Esenlundi näide.

Hetkel kuum