Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas professori järeldused on ikka õiged?

    Professor Vambola Raudsepp esitab huvitava makromajandusliku mudeli: ettevõtete müügikäibe stabiliseerudes või vähenedes üldine laenuvajadus väheneb. Suureneb pankade konkurents, mis viib intressimäärade vähenemiseni, pankade kasumite ja aktsiakursside languseni. Sellest omakorda võib tuleneda majanduse seiskumine, külmumine, krahh.
    Väide, et käibe alanedes laenuvajadus väheneb või tekib nn finantseerimisülejääk, on tõene lühiajalise finantsplaneerimise puhul. Tõepoolest, planeeritava perioodi varad peavad olema kaetud kapitaliga. Kui müük väheneb või stabiliseerub, võib tekkida raha ülejääk, kuna kaubavarud, debitoorsed võlgnevused jm aktivad on otseselt seotud finantsallikatega, st laenude ja omakapitaliga. Selles situatsioonis ei vaja ettevõte -- piisava omakapitali olemasolul -- arvelduskrediiti või tagastab lühiajalised võlad.
    Paraku ei saa lühiajalise finantsplaneerimise valemeid kasutada strateegiliste majandusprognooside või pikaajaliste plaanide tegemisel. Eesti firmadele on praegu tõepoolest iseloomulik müügi ja kasumi kasvutempode vähenemine. Ometi ei ole paljudel firmadel võimalik säilitada ja suurendada taset, tegemata investeeringuid aktivatesse, mis toodaksid efektiivset tulemust ka pikemas perspektiivis.
    Arvatavasti on järgnevate aastate märksõnaks restruktureerimine. Ettevõtted vajavad raha (ka laenu) selleks, et rajada ja renoveerida tootmishooneid, uuendada tehnoloogiat ja sisseseadet jm. Ilmselt hakkavad liisingufirmad rohkem tegelema sõiduautode asemel tootmisliinide ja masinate finantseerimisega. On raske uskuda, et ettevõtjatel piisab uute investeeringute katmiseks ainult omakapitalist.
    Seega ei ole laenuvajaduse vähenemine kuigi usutav. Pigem toimuvad muutused laenude iseloomus. Kui müügikäibed lähiperioodil ei suurene, võib väheneda vajadus arvelduskrediidi, faktooringu vm lühiajaliste laenuinstrumentide järele. Samas need firmad, kes planeerivad ekspordi suurendamist või müügivõrgu arendamist, vajavad pikaajalist laenu investeeringute rahastamiseks.
    Lähiaastatel võib toimuda müüginäitajate stabiliseerumine või isegi tagasiminek, kuid paari aasta pärast algab uus tõus selles majandussektoris, kus languse perioodil jõuti teha vajalikud investeeringud.
    Ka eraisikute rahavajadus ei ole kuhugi kadunud. Elamuehitus toimib praegu minimaalsel tasemel. Samas on elamute renoveerimise ja uute ehitamise vajadus ilmselge. Kui intressid langevad, jätkub eluasemelaenude võtmine ja kinnisvaraarenduse rahastamine laenukapitaliga.
    Professor Raudsepp viitab, et pankade edukusest sõltub majanduse tulevik. Väidetavasti viib pankadevaheline konkurents intressimäärade mõningasele langusele, mille tõttu pangad teenivad vähem kasumit. See peegelduks pankade aktsiate hindade languses, investorite närvilisuses ja lõpuks -- väidetavalt -- majanduse kinnikülmumises. On see ikka nii?
    Ülikasumeid teenivad pangad ei ole majandusmaastiku igavene nähtus. Hoopis normaalsem on see, et üldise majandusolukorra määravad ära tootjad ja teenindajad, eriti aga eksportivad ettevõtted. Pankade omavaheline konkurents ning intressimäärade langus ainult kiirendab majandusarengut, mitte aga ei pidurda seda.
    Makromajanduslikud protsessid on ikka rohkem seotud reaalseid väärtusi loovate ettevõtetega, nendevaheliste raha- ja kaubavoogudega, mitte aga aktsiate hindade tõusu või langusega pangasektoris.
  • Hetkel kuum
Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Enefit Greeniga kaubeldi rohkem kui teiste aktsiatega kokku
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.