• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas professori järeldused on ikka õiged?

    Professor Vambola Raudsepp esitab huvitava makromajandusliku mudeli: ettevõtete müügikäibe stabiliseerudes või vähenedes üldine laenuvajadus väheneb. Suureneb pankade konkurents, mis viib intressimäärade vähenemiseni, pankade kasumite ja aktsiakursside languseni. Sellest omakorda võib tuleneda majanduse seiskumine, külmumine, krahh.
    Väide, et käibe alanedes laenuvajadus väheneb või tekib nn finantseerimisülejääk, on tõene lühiajalise finantsplaneerimise puhul. Tõepoolest, planeeritava perioodi varad peavad olema kaetud kapitaliga. Kui müük väheneb või stabiliseerub, võib tekkida raha ülejääk, kuna kaubavarud, debitoorsed võlgnevused jm aktivad on otseselt seotud finantsallikatega, st laenude ja omakapitaliga. Selles situatsioonis ei vaja ettevõte -- piisava omakapitali olemasolul -- arvelduskrediiti või tagastab lühiajalised võlad.
    Paraku ei saa lühiajalise finantsplaneerimise valemeid kasutada strateegiliste majandusprognooside või pikaajaliste plaanide tegemisel. Eesti firmadele on praegu tõepoolest iseloomulik müügi ja kasumi kasvutempode vähenemine. Ometi ei ole paljudel firmadel võimalik säilitada ja suurendada taset, tegemata investeeringuid aktivatesse, mis toodaksid efektiivset tulemust ka pikemas perspektiivis.
    Arvatavasti on järgnevate aastate märksõnaks restruktureerimine. Ettevõtted vajavad raha (ka laenu) selleks, et rajada ja renoveerida tootmishooneid, uuendada tehnoloogiat ja sisseseadet jm. Ilmselt hakkavad liisingufirmad rohkem tegelema sõiduautode asemel tootmisliinide ja masinate finantseerimisega. On raske uskuda, et ettevõtjatel piisab uute investeeringute katmiseks ainult omakapitalist.
    Seega ei ole laenuvajaduse vähenemine kuigi usutav. Pigem toimuvad muutused laenude iseloomus. Kui müügikäibed lähiperioodil ei suurene, võib väheneda vajadus arvelduskrediidi, faktooringu vm lühiajaliste laenuinstrumentide järele. Samas need firmad, kes planeerivad ekspordi suurendamist või müügivõrgu arendamist, vajavad pikaajalist laenu investeeringute rahastamiseks.
    Lähiaastatel võib toimuda müüginäitajate stabiliseerumine või isegi tagasiminek, kuid paari aasta pärast algab uus tõus selles majandussektoris, kus languse perioodil jõuti teha vajalikud investeeringud.
    Ka eraisikute rahavajadus ei ole kuhugi kadunud. Elamuehitus toimib praegu minimaalsel tasemel. Samas on elamute renoveerimise ja uute ehitamise vajadus ilmselge. Kui intressid langevad, jätkub eluasemelaenude võtmine ja kinnisvaraarenduse rahastamine laenukapitaliga.
    Professor Raudsepp viitab, et pankade edukusest sõltub majanduse tulevik. Väidetavasti viib pankadevaheline konkurents intressimäärade mõningasele langusele, mille tõttu pangad teenivad vähem kasumit. See peegelduks pankade aktsiate hindade languses, investorite närvilisuses ja lõpuks -- väidetavalt -- majanduse kinnikülmumises. On see ikka nii?
    Ülikasumeid teenivad pangad ei ole majandusmaastiku igavene nähtus. Hoopis normaalsem on see, et üldise majandusolukorra määravad ära tootjad ja teenindajad, eriti aga eksportivad ettevõtted. Pankade omavaheline konkurents ning intressimäärade langus ainult kiirendab majandusarengut, mitte aga ei pidurda seda.
    Makromajanduslikud protsessid on ikka rohkem seotud reaalseid väärtusi loovate ettevõtetega, nendevaheliste raha- ja kaubavoogudega, mitte aga aktsiate hindade tõusu või langusega pangasektoris.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Uudis saudide huvist pani tuntud mootoriõlifirma aktsia rallima
Saudi Aramco huvi osta ära suurem osa Valvoline'ist pani tuntud mootoriõlitootja aktsia New Yorgi börsil hoogsalt tõusma.
Saudi Aramco huvi osta ära suurem osa Valvoline'ist pani tuntud mootoriõlitootja aktsia New Yorgi börsil hoogsalt tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: investeerimisgurud Saario ja Elder jagavad nõu
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.