• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiamet ei suuda tõestada kartellilepet

    «Uurime kogu aeg ja jälgime pidevalt, aga tuvastada ei suuda,» sõnas konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos.
    «Kõik bensiinifirmad on välisosalusega ja Euroopas on konkurentsiseadus kehtinud väga kaua,» lisas Proos. «Nende juristid on seadustega väga põhjalikult kursis ja teavad, et kuklasse hingatakse.» Seetõttu ei ole tema sõnul võimalik kartellikokkulepet ka tõestada.
    Kartellikokkuleppe tõestamiseks on neli võimalust, ütles Proos. Selleks võib olla poolte kirjalik leping, osalise allkirjaga tunnistus kokkuleppe kohta, kellegi allkirjaga tunnistus, et ta on kuulnud kokkuleppest või nõupidamise protokoll, kus kokkulepe sõlmiti, selgitas Proos. «Lihtsalt kokku tulla ja kokku leppida on võimatu, aga varjatud kujul on see mõeldav,» lisas ta.
    «Ma ei tea, kas kokkulepped on Eestis võimalikud, aga ma tean, et meil kokkuleppeid pole,» väitis Eesti ühe suurema bensiinimüüja ASi EK peadirektor Olle Horm.
    Eesti suuremad kütusefirmad tõstsid bensiini hinda tanklates 1. detsembril, samal päeval, kui hakkas kehtima senisest kõrgem bensiini aktsiisimäär.
    Varasemaid üheaegseid hinnatõuse on kütusefirmade juhid põhjendanud tiheda konkurentsiga, kus kasumimarginaali kahanedes oodatakse hetke, millal keegi vastu ei pea ja esimesena bensiini hinda tõstab. Seejärel tõstavad hinda samapalju ka ülejäänud suuremad kütusemüüjad. Seni on bensiini hinda esimesena tõstnud ja langetanud AS Eesti Statoil.
    Konkurentsiamet uuris üheaegset hinnatõusu eelmise aasta lõpul eelmise aktsiisitõusu järel, kuid kartellikokkulepet ei tuvastanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Kaup24 ja Hansapost saavad uue tegevjuhi