Konkurentsiamet ei suuda tõestada kartellilepet

«Uurime kogu aeg ja jälgime pidevalt, aga tuvastada ei suuda,» sõnas konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos.

«Kõik bensiinifirmad on välisosalusega ja Euroopas on konkurentsiseadus kehtinud väga kaua,» lisas Proos. «Nende juristid on seadustega väga põhjalikult kursis ja teavad, et kuklasse hingatakse.» Seetõttu ei ole tema sõnul võimalik kartellikokkulepet ka tõestada.

Kartellikokkuleppe tõestamiseks on neli võimalust, ütles Proos. Selleks võib olla poolte kirjalik leping, osalise allkirjaga tunnistus kokkuleppe kohta, kellegi allkirjaga tunnistus, et ta on kuulnud kokkuleppest või nõupidamise protokoll, kus kokkulepe sõlmiti, selgitas Proos. «Lihtsalt kokku tulla ja kokku leppida on võimatu, aga varjatud kujul on see mõeldav,» lisas ta.

«Ma ei tea, kas kokkulepped on Eestis võimalikud, aga ma tean, et meil kokkuleppeid pole,» väitis Eesti ühe suurema bensiinimüüja ASi EK peadirektor Olle Horm.

Eesti suuremad kütusefirmad tõstsid bensiini hinda tanklates 1. detsembril, samal päeval, kui hakkas kehtima senisest kõrgem bensiini aktsiisimäär.

Varasemaid üheaegseid hinnatõuse on kütusefirmade juhid põhjendanud tiheda konkurentsiga, kus kasumimarginaali kahanedes oodatakse hetke, millal keegi vastu ei pea ja esimesena bensiini hinda tõstab. Seejärel tõstavad hinda samapalju ka ülejäänud suuremad kütusemüüjad. Seni on bensiini hinda esimesena tõstnud ja langetanud AS Eesti Statoil.

Konkurentsiamet uuris üheaegset hinnatõusu eelmise aasta lõpul eelmise aktsiisitõusu järel, kuid kartellikokkulepet ei tuvastanud.