9 detsember 1997

Konkurentsiamet ei tohi taas kaevikusse pugeda

Möödunud esmaspäeval tõstsid suuremad kütusemüüjad kui üks mees bensiiniliitri hinda 80--90 sendi võrra. Et otsene vajadus selleks puudus, võib tegemist olla kartellikokkuleppega. Seni pole konkurentsiamet suutnud ühtegi sellist kokkulepet tõestada.

Äripäeva arvates ei ole Peeter Tammistu juhitav konkurentsiamet teinud sugugi kõike, et kartellikokkulepete jälile jõuda. Hirm kohtus allajäämise ees on muutnud ameti selles suhtes hellaks, araks ja äraootavaks.

Konkurentsiameti pelglik hoiak bensiini hinna üheaegset tõusu hinnates on silmnähtav. Üks nädal on ilmselgelt liiga lühike periood jõudmaks veendumusele, et sellele ei eelnenud mingit kokkulepet. Täna peaksid rahandusministeeriumis tulema kõne alla kütusefirmade tegevuse esialgse uurimise tulemused. Suure tõenäosusega tõdetakse, et mingeid tõendeid firmade eelneva kokkuleppe kohta pole. Taas jääb lahtiseks, kas siis kokkulepe eksisteerib või mitte.

Selle järel poeb konkurentsiamet järjekordselt kaevikusse peitu, et jääda ootama, millal vastane hooletuks muutub ning omalt poolt mingi vea teeb.

Muidugi on võimalik, et Eestis valitseb vaba ja aus konkurents ning mingisuguseid salakokkuleppeid ei sõlmita. Toimetuse arvates võib selles aga kahelda, sest tõelise konkurentsi puhul ei tuleks kõne allagi, et kõik suuremad kütusefirmad samadele põhjustele viidates samal päeval ja ühepalju hinda tõstavad. Seda enam, et paar nädalat oleksid nad saanud rahulikult kahju kannatamata bensiini vana hinnaga edasi müüa. Viimast on kinnitanud ka rahandusministeerium.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos peab paarikümne töötajaga ameti peamiseks töömeetodiks pidevat ettevõtjatele kuklasse hingamist. Ehk järjekindlat tüütamist paberite, aruannete, lepingute jms nõudmise näol iga võimaliku kahtluse korral.

Samas võib üsna kindlalt en-nustada, et kui ameti enam kui nelja tööaasta jooksul ei ole selline taktika edu toonud, siis see edu ei toogi. Aini Proosi arvates jõutaksegi esimese positiivse lahendini tõenäoliselt alles siis, kui firmade omavahelised lahkhelid sunnivad mõne kokkuleppe osalise nende jutule tulema, paljastavad materjalid näpus.

Konkurentsiameti arvates tähistavad kartellikokkulepete suhtes suuremat tähelepanu nõudvaid valdkondi veel märksõnad leib, liha ja piim. Leivaliidu paari aasta tagune otsus ühiselt oma toodete hinda tõsta on seni ainus paber, mille alusel amet on püüdnud kartellikokkulepet tõestada.

Paraku jäädi leivaliidule kohtus alla ning see loodetule risti vastupidine tulemus ongi toimetuse arvates peamine põhjus, miks konkurentsiamet nii pelglikuks on muutunud. Hirmust uue kohtuasja ja järgmise kaotuse ees jäeti leivaliiduga seonduv sinnapaika. Selle asemel oleks pidanud aga oma seisukoha eest lõpuni võitlema või siis taotlema seaduste muutmist, et järgmisel korral mitte hätta jääda. Seda pole hilja praegugi teha.

Usume, et konkurentsiamet suudab oma hirmust üle saada ning kütusefirmade põhjendamatu üheaegse hinnatõstmise tagamaad siiski välja selgitada. Mõistagi tuleb seejuures hoolikalt valmistuda oma järeldusi ka kohtus kaitsma, kui nendevaheline kartellikokkulepe peaks kinnitust leidma.

Hetkel kuum