• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalikud paberimüüjad ühinevad välissurve vastu

    Tallinna Paberibörsi ja Sabestini ühinemisleping jõustub uuel aastal. Mõlemad firmad on põhiliselt Euroopa suurima paberitööstuse kontserni UPM-Kymmene edasimüüjad.
    «Ühinemisettepaneku tegin juba suvel juunis,» kirjeldas protsessi algust trükipaberile orienteerunud Sabestini omanik Sigrid Purvinski, kes on pärast ühinemist Tallinna Paberibörsi nõukogu esimees.
    «Mõlemad firmad panevad tugevad pooled kokku,» vastas põhiliselt kontoripaberiga kaupleva Tallinna Paberibörsi senine ainuomanik ja juhatuse esimees Konstantin Klugman. «Planeerime klassikalist paberiladu, kelle klient ei võta paberit otse tehasest,» lisas ta.
    Suuremate perioodiliste väljaannete kirjastajad sõlmivad paberiostu lepingud otse tehastega, aga Eestis on piisavalt väiksemaid trükikodasid, keda varustada, ütles Klugman, kes 1991. aastal varustas tollal limiteeritud ajalehepaberiga kirjastajaid tänu lepingule Moskva ekspordifirmaga Eksportles. Tallinna Paberibörsi suuremad konkurendid on praegu Eestis kontserni Amer müügifirma Amerpap ja MoDo Paper. «Aga turule tuleb Stora, kes ladu ehitab,» lisas Klugman, hinnates oma turuosa kontoripaberi müügil praegu umbes kolmandikule. «Koos Sabestiniga tõuseme kindlalt liidriks,» lubas Klugman.
    Tallinna Paberibörsi tugevuseks hindas Klugman 40 firmaga edasimüüjate võrku kõigis maakondades. Sabestini pluss on Sigrid Purvinski sõnul 1993. aastal RASi Kultuurivarustus erastamisel ostetud laokompleks. Tallinna Paberibörs kasutas seni renditud ladu.
    Kontserni strateegia on, et ta ei tule kunagi siia oma müügifirmat looma ja ladu ehitama, kommenteeris UPM-Kymmene ASi tegevdirektor Peeter Kukk. «Eriti pärast sellist ühinemist,» märkis ta. «Kevadel rääkisin, et meil kõigil on hea koostööd teha, aga kui te kahekesi koos olete, on kõigil tunduvalt kindlam turul olla,» selgitas Kukk kontserni osa.
    Erinevalt teistest Skandinaavia metsatööstuskontsernidest ei ole UPM-Kymmene asutanud Eestis oma tütarettevõtteid, vaid kaupleb lepingute teel kohalike firmadega. Metsavarumisfirmadest on UPM-Kymmene omandanud kolmandiku ASi Forestex aktsiatest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.