Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ukraina vajab reforme
Ülemaalisel majandusfoorumil ajakirjanikele kõnelnud Kut?ma süüdistas parlamenti ja selle sotsialistidest liidreid püüdluses võimule pääseda ja taastada Ukrainas sotsialistlik riigikord. Ta kinnitas, et «punast revan?i» ei tohi lubada, sest see tee viib üksnes ummikusse.
Kut?ma avaldas arvamust, et järgmise aasta märtsi parlamendivalimistel ei lase rahvas end petta tühjadest lubadustest ning valib oma esindajateks tõelised asjatundjad, mitte aga populistid, kes muretsevad kõige rohkem isikliku heaolu pärast.
Kut?ma kritiseeris teravalt ka parlamendi spiikerit Oleksander Morozi. President teatas, et ei kohtu Moroziga viimasel ajal enam üldse ja loeb tema tegevusest ja välisvisiitidest vaid ajakirjandusest.
Ukraina finantsolukord on nõnda halb, et valitsus peab muudatusi ellu viima, kui ta ei soovi majanduse kokkuvarisemist, ütles reformimeelne asepeaminister Sergei Tihipko majandusfoorumil. «Meie äärmiselt raske finantsolukord on suurepärane eeldus majandusreformideks,» lisas ta.
Ta rõhutas, et valitsusel tuleb järsult vähendada kulutusi, tühistada piirangud, alandada makse ja kiirendada erastamist. «Kui me suudame kahe-kolme kuuga päästa äril käed vabaks, siis kuue kuu pärast on see jalul ja tuleb meile appi,» ütles ta.
Kui Ukrainal ei õnnestu hankida raha välis- ja siseturult, siis on tema ainukeseks alternatiiviks riigi vara müük, sõnas Tihipko.
Riigivarafondi juhatuse aseesimees Juri Hrõ?an ütles, et valitsusel on tuleval aastal kavas emiteerida riigiobligatsioone, mida saab konverteerida erastatavate firmade aktsiateks.
Maailma finantsturgude mõjul on Ukraina valuuta grivna olnud viimastel nädalatel surve all ja nõrgenenud dollari suhtes, kuid püsinud seni talle kehtestatud valuutakoridoris. Grivna kaitsmisel on Ukraina on olnud pidevalt sunnitud tõstma intressimäära, et vältida devalveerimist. Sel nädalal tõusis see 44 protsendile ja lombardimäär 45 protsendile.
Neljapäeval jõudsid Ukraina valitsus ja Merrill Lynch kokkuleppele, mis peaks suurendama usaldust Ukraina riigiobligatsioonide vastu ja vähendama survet grivnale. Merrill Lynch nõustus müüma 9- ja 12kuulise tähtajaga obligatsioone, mille kasumiprotsent on 40 ja on indekseeritud grivna ja dollari vahetuskursiga. IMF oli varem tehingu vastu, kuid andis nüüd nõusoleku. DPA-ETA-FT-ÄP