• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina vajab reforme

    Ülemaalisel majandusfoorumil ajakirjanikele kõnelnud Kut?ma süüdistas parlamenti ja selle sotsialistidest liidreid püüdluses võimule pääseda ja taastada Ukrainas sotsialistlik riigikord. Ta kinnitas, et «punast revan?i» ei tohi lubada, sest see tee viib üksnes ummikusse.
    Kut?ma avaldas arvamust, et järgmise aasta märtsi parlamendivalimistel ei lase rahvas end petta tühjadest lubadustest ning valib oma esindajateks tõelised asjatundjad, mitte aga populistid, kes muretsevad kõige rohkem isikliku heaolu pärast.
    Kut?ma kritiseeris teravalt ka parlamendi spiikerit Oleksander Morozi. President teatas, et ei kohtu Moroziga viimasel ajal enam üldse ja loeb tema tegevusest ja välisvisiitidest vaid ajakirjandusest.
    Ukraina finantsolukord on nõnda halb, et valitsus peab muudatusi ellu viima, kui ta ei soovi majanduse kokkuvarisemist, ütles reformimeelne asepeaminister Sergei Tihipko majandusfoorumil. «Meie äärmiselt raske finantsolukord on suurepärane eeldus majandusreformideks,» lisas ta.
    Ta rõhutas, et valitsusel tuleb järsult vähendada kulutusi, tühistada piirangud, alandada makse ja kiirendada erastamist. «Kui me suudame kahe-kolme kuuga päästa äril käed vabaks, siis kuue kuu pärast on see jalul ja tuleb meile appi,» ütles ta.
    Kui Ukrainal ei õnnestu hankida raha välis- ja siseturult, siis on tema ainukeseks alternatiiviks riigi vara müük, sõnas Tihipko.
    Riigivarafondi juhatuse aseesimees Juri Hrõ?an ütles, et valitsusel on tuleval aastal kavas emiteerida riigiobligatsioone, mida saab konverteerida erastatavate firmade aktsiateks.
    Maailma finantsturgude mõjul on Ukraina valuuta grivna olnud viimastel nädalatel surve all ja nõrgenenud dollari suhtes, kuid püsinud seni talle kehtestatud valuutakoridoris. Grivna kaitsmisel on Ukraina on olnud pidevalt sunnitud tõstma intressimäära, et vältida devalveerimist. Sel nädalal tõusis see 44 protsendile ja lombardimäär 45 protsendile.
    Neljapäeval jõudsid Ukraina valitsus ja Merrill Lynch kokkuleppele, mis peaks suurendama usaldust Ukraina riigiobligatsioonide vastu ja vähendama survet grivnale. Merrill Lynch nõustus müüma 9- ja 12kuulise tähtajaga obligatsioone, mille kasumiprotsent on 40 ja on indekseeritud grivna ja dollari vahetuskursiga. IMF oli varem tehingu vastu, kuid andis nüüd nõusoleku. DPA-ETA-FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheline või punane – potjomkinlus peab lõppema
Äbarik ja kiirustades tehtud punaste jalgrattaradade projekt pealinnas näitab ainuvõimule omaste võtete jätkumist uutes värvides, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äbarik ja kiirustades tehtud punaste jalgrattaradade projekt pealinnas näitab ainuvõimule omaste võtete jätkumist uutes värvides, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa aktsiad näitavad täna tugevust
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Töötajaid pole! Ettevõtjad küsivad rohkem välismaalasi ja vaatavad peeglisse
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Probleemid, millega kasvada soovivad e-poed peavad täna tegelema
Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät tõi esile e-kaubanduse metsikult kiirelt kasvanud mahud ning kaasuvad probleemid, millega e-kauplejad peaksid tegelema, et püsida kiire kasvu kursil.
Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät tõi esile e-kaubanduse metsikult kiirelt kasvanud mahud ning kaasuvad probleemid, millega e-kauplejad peaksid tegelema, et püsida kiire kasvu kursil.