Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutused teie valitsemisalas Euroopa Liiduga seoses?
Loomulikult on seoses sellega palju teha ja meil on ka palju tehtud. Üks küsimus on see, et Euroopa Liit omab ühtset põllumajanduspoliitikat ja see ühtne põllumajanduspoliitika on ka meil vaja ellu viia. Ühtse põllumajanduspoliitika eesmärgid on põllumajanduse produktiivsuse suurendamine, õiglase elustandardi garanteerimine põllumajandusega tegelejatele, turgude stabiliseerimine, toiduainetega varustatuse garanteerimine ja tarbijatele mõistlike hindade tagamine. Kõike seda me püüame ka teha. Ühtne põllumajanduspoliitika kujutab endast kaitsemeetmeid ja toetustepoliitikat. See on üks pool.
Teine pool puudutab inimese tervist. On standardid ja normid, millele tootmine peab vastama ja millele toode peab oma kvaliteedinõuetelt vastama. See hakkab peale põllult ja farmist ning läheb kuni poeletini välja. Ka siin on meil vaja väga palju ära teha, olgugi et veterinaarvaldkonnas on üht-teist ka juba tehtud.
Lahendada tuleb administratsiooniga seotud küsimusi, et kas kogu töö suudab ära teha olemasolev administratsioon või tuleb seda suurendada. Alustatud on põllumajandusregistrite loomisega. On vaja, et riigil oleks ülevaade põllumajandusvaldkonnast. Luua tuleb põllukasutusregister, farmiregister, loomade register. Neid registreid on palju.
Keskkonnaministeeriu-mil seisab sellega seoses ees suur töö, sest keskkonnaasjad on Euroopas kõige rohkem reguleeritud ja keskkond on Euroopas väga väärtustatud ja keskkonnakomponent on iga majandusharu lahutamatu osa. On palju direktiive ja me peame nendega kaasa minema. Me oleme selle protsessi ka juba käivitanud.
Loomulikult on selleks vaja teha ka suures mahus investeeringuid. Euroopa Liit on üldiselt meie keskkonnainvesteeringuid kõrgelt hinnanud, aga meil tuleb muidugi veel palju investeerida. Me peame puhastama oma asulate reoveed, meil ei ole Euroopa nõuetele vastavat prügimäge.
Kahtlemata karmistuvad keskkonnaalased nõuded, aga need on kauplemisobjektid. Meie saastemaksud on Euroopa mastaabis väga tagasihoidlikud, sest me ei taha tappa oma noort arenevat majandust.
Oluline asi meie süsteemis on ka kalandus. Seni oleme olnud põhiliselt ressursi käsitlejad, aga tegelikult on vaja katta veel kala töötlemine, turustamine ja tarbimine. Ma ei ütleks, et see Euroopa Liit oleks vähe bürokratiseeritud süsteem. Meil on aga selged põhimõtted, miks me tahame sinna minna, ja ma usun, et see on väga tähtis otsus. Ma usun, et maamehed ja keskkonnamehed võidavad sinna minekust palju.