• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida selle rahaga tehakse?

    Meie ministeeriumi osas on müüdud teedevalitsuste niisuguseid tootmisbaase, mis ei ole enam kasutusel. Selle aastanumbri sees peaks kokku laekuma umbes 400 000 krooni. Et on müüdud teedevalitsuse kasutuses olevat vara ja müüki on korraldanud maanteeamet, siis see raha on läinud taliteenistuse kulude katteks.
    Eelmine talv oli raske ja võttis küllalt palju raha ära ning selle aasta lõpuks jäi vahendeid taliteenistuseks vähe. Aga nagu te aru olete saanud, ei ole praegu maanteedel halbu üllatusi olnud, välja arvatud seal Ussisoo vahel, kus tekkis must jää. See raha on samuti on üks tegur, mistõttu on suudetud hoida teedel sõidetavus normaalne.
    Põhiliselt kulutame seda raha meie allasutustes sanitaarremontide ja avariitööde tegemiseks. Ning ka sisustuse ostmiseks. Olulisemate objektidena on hetkel paberil kirjas: riiklikule eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele keldriruumide remondiks, Kose põllumajanduskoolile õppeköögi seadmete muretsemiseks, Tallinna kergetööstuskoolile keldrite kuivendustööde alustamiseks, Noarootsi gümnaasiumile õpilaste majutamise jaoks korterite ostmiseks, Tartu õpetajate seminarile remonditöödeks jne.
    Kõik need on asjad, mis tahavad tegemist, aga seni ei ole selleks vahendeid jätkunud. Paljudel objektidel on ka vanu võlgu peal, mis on vaja ära maksta.
    Suuname kõik kultuuriob-jektide toetamiseks, parandamiseks, remontimiseks ja kõigeks muuks sellega liituvaks. Meil oli hiljuti koosolek ja seal me jagasime kuigivõrd sellist raha. Reservi jäi ka palju, aga me toetasime Ugala teatrit, Rakvere teatrit, Draamateatrit jt kultuuriobjekte. Kokku umbes 1,5 miljoni krooni ulatuses. See raha oli juba olemas. Kui riigivara müügist veel tuleb, siis suuresti oleme mõelnud Vanalinna Stuudio majale. See on väga tähelepanuväärne objekt. Nii, nagu ka Von Krahli teater, mis on teine tähelepanuväärne objekt. Need mõlemad peavad uues situatsioonis jalad alla saama.
    Kasutame seda raha täiendfinantseerimiseks oma pooleliolevatel ja kavandatud ehitustel. Suuremad on Loona mõisa hoonekompleks, mida renoveeritakse Vilsandi rahvuspargi keskuseks. Teine objekt oleks keskkonnaministeeriumi kõrvalhoone Toompuiestee 26. Siis Mustamäe tee 51 hoone, kus asub maa-amet. Selle arhiivid ja maakatastri hooneosa renoveeritakse ja korrastatakse. Marja 4d on keskkonnauuringute keskus, selle maja renoveerimist jätkatakse täiendava rahaga. Lisaks on nipet-näpet veel. See raha läheb ministeeriumi eriarvale ning seda saab kasutada ainult ministri otsusel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.