17. detsember 1997
Jaga lugu:

Riigieelarve võeti eile vastu

Reformierakond, Mõõdukad ja Isamaaliit hääletasid eelarve vastu, sest ei pidanud debattides sündinud tulemust kõiki osapooli rahuldavaks kompromissiks.

Ühinenud opositsiooni esindajad Teet Kallas, Toivo Jürgenson ja Heiki Nestor juhtisid riigikogu tähelepanu asjaolule, et koalitsioon vältis eelarve sisulist arutelu rahanduskomisjonis ning seetõttu võivad riigikogu täiskogul tehtud parandused osutuda pealiskaudseks. Samuti polnud opositsioon rahul, et eelarve sisaldab kulutusi, mille rakendamiseks vajalikke seadusi pole veel vastu võetud.

«Eduka majandamise korral saame eelarvet nimetada pingeliseks, kriisi korral võime aga raskustesse sattuda,» kommenteeris vastuvõetud riigieelarvet riigikogu rahanduskommisjoni esimees Olev Raju.

Raju nimetas ligi 42protsendilist kulutuste kasvu põllumajanduse toetamiseks ühekordseks aktsiooniks, mille põhjustas maaerakondadele lubatud 100 miljoni kroonine põllumajandustoetus.

Haridusele tehtavad kulutused jäävad riigieelarve keskmisele 18,4protsendilisele kasvule ühe protsendi võrra alla, kuid opositsiooni survel sisse hääletatud 130 miljonit krooni võimaldab õpetajate palka tõsta kavandatud 14 protsendi asemel 20 protsenti. Haridusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Anneli Kommeri sõnul tekitas õpetajate palgatõus ministeeriumisiseseid pingeid, sest palgatõus ei laiene teistele haridussüsteemi töötajatele. Piisavat rahastamist ei leidnud õpetuse sisu ja vajadus õppevahendite järele.

Euroopa Liiduga ühinemiseks ette nähtud 65 miljonit krooni ei sisalda kõiki läbirääkimisprotsessi alguseks vajalikke kulutusi ning lõviosa jääb kanda ministeeriumide eelarvetele.

Eurointegratsiooni büroo juhataja Hendrik Hololei ei pidanud eurokulutuste lahtikirjutamist vajalikuks. «Euroopa Liiduga ühinemiseks tehtavad kulutused lähevad tegelikult riigi arenguks. Me ei pea keskkonna seisundit parandama mitte selleks, et Euroopa Liiduga ühineda, vaid ikka selleks, et siin ise tervelt elada,» kinnitas Hololei.

Ühinemisraha jagatakse ministeeriumidele toetuseks. Olev Raju sõnul saab Eesti läbirääkimiste perioodil ligi kümme korda rohkem tagasi, kui ise investeerib.

Riigieelarve kasvust silmatorkavalt vähem suurenesid kulutused riigivalitsemisele, -kaitsele ja korrakaitsele. Siseministeeriumile tehtavad kulutused suurenesid vaid 10,5%.

Ministeeriumi eelarvebüroo peaspetsialisti Aili Ilvese sõnul vähendab aeglane kasv oluliselt korrakaitseorganite teovõimet. «Piirivalvurite ja päästetöötajate palgad jäävad lootusetult allapoole riigi keskmist taset,» kurtis Ilves.

Eesti keskmine palk oli tänavu esimeses kvartalis 3758 krooni, päästetöötajad hakkavad 1998. aastal saama keskmiselt 2950 krooni ja piirivalvurid 3000 krooni kuus.

18. detsember 1996 -- 1997. a riigieelarve võeti vastu 62 poolthäälega, valitsuskoalitsioon saavutas kolmanda lugemise eel kokkuleppe arenguparteiga. Suurimad vaidlused käisid lastetoetuste ümber, koalitsioon leidis vaid 20 krooni pere teise ja kolmanda lapse kohta lisaks. Olulisemad muudatused eelarve menetlemisel olid pensionite tõstmine 98 krooni võrra inimese kohta ja riigi majandamiskulude vähendamine 45 miljoni krooni ulatuses. Tulumaksust 56% üleviimine kohalike omavalitsuste eelarvetesse kahandas riigieelarve 12,58 mld kroonile.

20. detsember 1995 -- 1996. a riigieelarve võeti kolmandal lugemisel vastu, kuigi vastu hääletasid Mõõdukad, Isamaaliit ja Parempoolsed. Olulisemad muudatused eelarve menetlemisel olid aktsiisi-maksudest laekuva tulu ja ülelennu navigatsioonitasude suurendamine, mis tõstis eelarve mahtu 3,09 mld krooni võrra. Eelarve kogumaht oli 13,25 mln krooni, pärast ümberarvestusi 1996. a lõpus kahanes see 10,89 mld kroonini.

Jaga lugu:
Hetkel kuum