Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ungari saavutas kiire majandustõusu

    Ungari on nende kuue riigi seas, kes tuleval kevadel Euroopa Liiduga (EL) läbirääkimisi alustavad. Maadeldes alles 1995. aastal Mehhiko-laadse võlakriisiga, on ta tõhusa majanduspoliitika abil tõusnud paari aastaga Ida-Euroopa esirinda.
    Ungari sai kommunismiajast kaasa tohutu võla, mis 1994. a küündis 18,9 miljardi dollarini. Selle aasta augusti lõpuks oli see kahanenud 10,9 miljardile. Samal ajal võla maksmisega on Ungaril korda läinud oluliselt suurendada oma majanduse konkurentsivõimet, mida tõendab 40% suurune ekspordi kasv tänavu üheksa kuuga. Import suurenes sama ajaga ainult 23%.
    Konkurentsivõime kasvu on aidanud tagada kolmeaastane tõhus fiskaal- ja monetaarpoliitika, ulatuslik erastamine välismaiste otseste ja portfelliinvesteeringute osavõtul ning 15protsendiline reaaltulu kärpimine aastail 1995--1997.
    Väga hästi on laabunud peaminister Gyula Horni toetatava rahandusministri ning Ida-Euroopa ühe efektiivseima keskpanga juhi György Suranyi koostöö. Esimene on karmil käel kärpinud riiklikke kulusid ja laene, teine aga hoolitsenud välisvõla õigeaegse tasumise eest. Samal ajal on keskpank kehtestanud soodsa intressimäära, mis on kaasa aidanud kodumaisele säästmisele, ning tõhustanud järelevalvet pangasüsteemi üle. T?ehhi-laadset järsku valuutakursi langust on Ungari vältinud forindi liugkursi igakuise reguleerimisega.
    Eduka majanduspoliitika tulemusena on riikliku sektori puudujääk kahanenud 1995. a 9,6 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT) neljale protsendile sel aastal ja aastainflatsioon alanenud 18 protsendile. Kuna tööjõu tootlikkus on kasvanud kaks korda, siis on see loonud hea aluse inflatsioonivabaks palgatõusuks.
    Usalduse süvenemine riigi juhtkonna majanduspoliitikasse ja poliitiline stabiilsus on toonud riiki tohutult väliskapitali. Valitsuse majandusnõuniku Andras Inotai andmetel on riiki tulnud viimase seitsme aastaga otseinvesteeringuid 20 miljardit dollarit. Teenitud kasumist on investeeritud tootmisse veel kolm miljardit dollarit.
    Kuid majanduslik toibumine on riigis olnud ebaühtlane. Kõige paremini on läinud Budapesti piirkonnal ja riigi tööstuslikul lääneosal. Seevastu idaosa traditsioonilised põllumajanduspiirkonnad elavad suhteliselt vaeselt ning seal on toetus riigi ELi pürgimisele väike.
    Lisaks ida-lääne lõhele on riigis tekkinud väga suured palgaerinevused. Rahul ei ole oma pensioniga ka suurem osa riigi 2,5 miljonist pensionärist. Samal ajal on koalitsioonivalitsus käivitanud julge pensionireformi, mille käigus inimesed hakkavad oma palgast maksma tulevasse pensionifondi. Rahaliselt pingeliseks jääb kulukas tervishoiusüsteem, mille reformimine jääb pärast maivalimisi uue valitsuse ülesandeks. FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Balti börsid jätkasid tõusuvees
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.