Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ungari saavutas kiire majandustõusu
Ungari on nende kuue riigi seas, kes tuleval kevadel Euroopa Liiduga (EL) läbirääkimisi alustavad. Maadeldes alles 1995. aastal Mehhiko-laadse võlakriisiga, on ta tõhusa majanduspoliitika abil tõusnud paari aastaga Ida-Euroopa esirinda.
Ungari sai kommunismiajast kaasa tohutu võla, mis 1994. a küündis 18,9 miljardi dollarini. Selle aasta augusti lõpuks oli see kahanenud 10,9 miljardile. Samal ajal võla maksmisega on Ungaril korda läinud oluliselt suurendada oma majanduse konkurentsivõimet, mida tõendab 40% suurune ekspordi kasv tänavu üheksa kuuga. Import suurenes sama ajaga ainult 23%.
Konkurentsivõime kasvu on aidanud tagada kolmeaastane tõhus fiskaal- ja monetaarpoliitika, ulatuslik erastamine välismaiste otseste ja portfelliinvesteeringute osavõtul ning 15protsendiline reaaltulu kärpimine aastail 1995--1997.
Väga hästi on laabunud peaminister Gyula Horni toetatava rahandusministri ning Ida-Euroopa ühe efektiivseima keskpanga juhi György Suranyi koostöö. Esimene on karmil käel kärpinud riiklikke kulusid ja laene, teine aga hoolitsenud välisvõla õigeaegse tasumise eest. Samal ajal on keskpank kehtestanud soodsa intressimäära, mis on kaasa aidanud kodumaisele säästmisele, ning tõhustanud järelevalvet pangasüsteemi üle. T?ehhi-laadset järsku valuutakursi langust on Ungari vältinud forindi liugkursi igakuise reguleerimisega.
Eduka majanduspoliitika tulemusena on riikliku sektori puudujääk kahanenud 1995. a 9,6 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT) neljale protsendile sel aastal ja aastainflatsioon alanenud 18 protsendile. Kuna tööjõu tootlikkus on kasvanud kaks korda, siis on see loonud hea aluse inflatsioonivabaks palgatõusuks.
Usalduse süvenemine riigi juhtkonna majanduspoliitikasse ja poliitiline stabiilsus on toonud riiki tohutult väliskapitali. Valitsuse majandusnõuniku Andras Inotai andmetel on riiki tulnud viimase seitsme aastaga otseinvesteeringuid 20 miljardit dollarit. Teenitud kasumist on investeeritud tootmisse veel kolm miljardit dollarit.
Kuid majanduslik toibumine on riigis olnud ebaühtlane. Kõige paremini on läinud Budapesti piirkonnal ja riigi tööstuslikul lääneosal. Seevastu idaosa traditsioonilised põllumajanduspiirkonnad elavad suhteliselt vaeselt ning seal on toetus riigi ELi pürgimisele väike.
Lisaks ida-lääne lõhele on riigis tekkinud väga suured palgaerinevused. Rahul ei ole oma pensioniga ka suurem osa riigi 2,5 miljonist pensionärist. Samal ajal on koalitsioonivalitsus käivitanud julge pensionireformi, mille käigus inimesed hakkavad oma palgast maksma tulevasse pensionifondi. Rahaliselt pingeliseks jääb kulukas tervishoiusüsteem, mille reformimine jääb pärast maivalimisi uue valitsuse ülesandeks. FT-ÄP